Peatage vaktsiinikaod: uus süsteem õiglaseks jaotamiseks!

Peatage vaktsiinikaod: uus süsteem õiglaseks jaotamiseks!

Vaktsiinide õiglane jaotamine on COVID-19 pandeemia vastases võitluses ülioluline. Hossein Baharmandi juhitud teadlased Agderi ülikoolist on välja töötanud uue lähenemisviisi, mille eesmärk on muuta levitamine tõhusamaks ja vältida kadusid. Forskning.no andmetel on andmete hindamiseks loodud digitaalne süsteem, et muuta vaktsiinide levitamine õiglasemaks. Selle eesmärk on aidata minimeerida uute viirusevariantide riski, tagades samal ajal vaktsiinide jõudmise sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse.

Uuringu põhipunkt on avastus, et ebapiisava teabe ja planeerimise tõttu kaotati pandeemia ajal palju doose. Ainuüksi Norras visati 2021. aastal minema väidetavalt kuni 125 000 purki. Selline olukord rõhutab vajadust usaldusväärse jaotusplaani järele, mis võtaks arvesse selliseid tegureid nagu elanike arv, prioriteetsed rühmad ja transpordivõimalused.

Globaalsed väljakutsed ja lahendused

Vaktsiinide ebavõrdne jaotus pole aga probleem ainult Norras. Paljud riigid kogevad tervishoiu ülekoormust, mida süvendab ressursside nappus, eriti madala sissetulekuga riikides. Ajakirja fn.no raporti kohaselt on väljakutsed tohutud: ülerahvastatud haiglad, kasvav nälg ja vaesus mõjutavad vaktsiinide kättesaadavust märkimisväärselt. Levitamise parandamiseks käivitas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) koos teiste partneritega algatuse Access to COVID-19 Tools Accelerator (ACT-A).

Sellel algatusel on mitu sammast, sealhulgas COVAX, mille eesmärk on tagada COVID-19 vaktsiinide õiglane ja tõhus levitamine. Kuigi nõudlus vaktsiinide järele on viimastel aastatel järsult kasvanud, on pakkumine piiratud. Eriti rikkad riigid kindlustavad vaktsiinidoosid sageli varakult, mis muudab vaesematesse riikidesse levitamise veelgi keerulisemaks. Swp-berlin.org andmetel on rikastel riikidel võimalus oma elanikkonda esmalt vaktsineerida, mis kahjustab ülemaailmset õiglust jaotamisel.

Ülemaailmsed vaktsineerimisstrateegiad

Ülemaailmse vaktsiinide levitamise väljakutsete ületamiseks on vaja uuenduslikke lahendusi. Baharmandi ja tema meeskonna uus süsteem võib olla eriti kasulik kehva infrastruktuuriga riikidele. Avaandmete abil saab paljudes riikides, näiteks Ugandas, luua kohandatud levitamisstrateegiaid. See võib aidata ka teisi Aafrika riike, kus süsteem on juba kasutusele võetud, et muuta nende vaktsineerimiskampaaniad tõhusamaks.

Üha selgemaks muutub vajadus ülemaailmse toetuse järele vaktsineerimise levitamiseks. Baharmand rõhutab, et kui riigid koostööd ei tee, suureneb uute haigusvariantide oht. Seetõttu on oluline, et kogu maailmas oleks tagatud juurdepääs vaktsiinidele. Sellised projektid nagu Senegalis, mille eesmärk on mõista kaugemates piirkondades esinevaid vaktsineerimisprobleeme, näitavad juba, kuhu teadusuuringud liiguvad.

Kokkuvõttes ei ole COVID-19 vaktsiinidele võrdse juurdepääsu tagamine mitte ainult tervishoiusüsteemide, vaid kogu ülemaailmse kogukonna huvides. Vaktsineerimisstrateegia ja õiglase jaotamise kooskõlastamine on jätkuvalt väljakutse, millega tuleb edasi tegeleda.