Algkoolireform: uued õppekavad ja vanad eksamiprobleemid!

Algkoolireform: uued õppekavad ja vanad eksamiprobleemid!

2023. aasta augustis esitleti esimesi algklasside õppekavade tervikliku reformi kavandeid, mis ekspertide rühmades põhjalikult välja töötati. Selle reformi eesmärk, nagu teatab skolemonitor.dk, on rikastada õpetamist ning luua rohkem ruumi sügavusele ja varieerumisele. Selle eesmärk on suurendada õpilaste kaasatust ning võimaldada paremat tasakaalu teoreetilise ja praktilise õppesisu vahel.

Haridusminister Mattias Tesfaye on juba kutsunud asjaomaseid osapooli olekuvärskendusele, et anda teavet edusammude kohta. Sel õppeaastal testitakse uusi õppekavasid valitud koolides, eesmärgiga viia 2027/2028 õppeaasta lõpuõppekavad ellu 2026. aasta lõpuks. Tagasiside reformile, eelkõige asjaomaste tegijate kaasamisele ja poliitilisele toetusele, on olnud püsivalt positiivne.

Väljakutsed ja kriitika

Vaatamata positiivsetele arengutele kostab ka kriitilisi hääli. Kritiseeritakse, et lõpueksameid ei reformita põhjalikult. Ainult eksamite arv väheneb kaheksalt kuuele. Need eksamid keskenduvad jätkuvalt põhioskustele, mistõttu paljud õpetajad keskenduvad õppimisele eksamitele – seda nähtust nimetatakse "testile õpetamiseks".

Kriitika jätkub: Praegused eksamid ei propageeri soovitud ainet ja lähevad vastuollu äsja koostatud õppekavade praktilise suunitlusega. Väidetavalt võib reform kuuendas klassis läbi kukkuda, kui eksaminõuetes muudatusi ei tehta. Kuigi sõltumatutel koolidel on rohkem võimalusi katsetada alternatiivseid eksamivorme, nagu interdistsiplinaarsed projektid, jääb enamik koole sõltuvaks traditsioonilistest eksamivormidest.

Uurimine ja hindamine

Paralleelselt reformiga uurib Universitetet i Oslo õppekavade uuendamise mõjusid pikaajalises uurimisprojektis. See aastatel 2019–2025 kestev projekt käsitleb mitmeid teemavaldkondi. See hõlmab uue õppekava koostamise protsesse, toetavate ressursside kvaliteeti ning mõju koolipraktikale ja õpilaste õppimisele.

Projekt on jagatud neljaks tööpaketiks, mis muuhulgas tegelevad uue õppekava väljatöötamisega ning selle funktsiooni analüüsiga kontroll- ja töödokumendina. Oluline on ka mõelda, kuidas reform mõjutab õpetajate ja õpilaste suhtumist teadmistesse ja õppimisse. Fookuses on sügavam õppimine ja interdistsiplinaarsed teemad nagu demokraatia ja kodakondsus, säästev areng, aga ka terviseedendus ja elukorraldus.

Selle igakülgse hindamise tulemused ei ole olulised mitte ainult otsustajatele, vaid annavad väärtuslikku teavet ka koolipraktika ja õpilaste õppimise jaoks. See analüüs võiks aidata reformis püstitatud eesmärke paremini saavutada ja hariduse kvaliteeti jätkusuutlikult parandada.

STUKi koolivalitsuse läbiviidud katses testitakse taani keele ja matemaatika õppeainetes praktilisi suulisi eksameid. Selle projekti tulemused peaksid olema kättesaadavad 2026. aastaks ja võivad anda uut tõuget eksamivormingutele.

Arutelu vajadusest testida õpilasi asjakohastes oskustes, mitte mõttetutes testides, on nüüdseks kujunenud haridusdebati keskseks punktiks. Saab näha, kas reformil on haridussüsteemidele soovitud mõju ja kuidas see end praktikas tõestab.