Linnugripp Alam-Saksimaal: juba tapetud üle 150 000 looma!

Linnugripp Alam-Saksimaal: juba tapetud üle 150 000 looma!

Viimastel nädalatel on linnugripp Alam-Saksi liidumaal ja teistes liidumaades tohutut elevust tekitanud. Viiruse tõttu on tapetud juba umbes 150 000 looma NDR teatatud. Põllumajandusminister Miriam Staudte tutvustas pressikonverentsil hetkeolukorda ja teavitas olemasolevast ohust, eriti piirkonna linnukasvatajate jaoks.

Alates oktoobri algusest on Alam-Saksi liidumaa linnufarmides kinnitatud 13 haiguspuhangut. Eriti mõjutatud on Cloppenburgi, Diepholzi, Emslandi, Heidekreisi ja Vechta piirkonnad. Cloppenburg on edetabelis seitsme puhanguga, samas kui 2024. aastal loendati seal 2257 linnufarmis umbes 12,3 miljonit looma.

Stabiilne kohustus ja majanduslik surve

Olukord sunnib mõnda maakonda kehtestama kohustuslikud laudad, et vältida kodustatud kodulindude ja potentsiaalsete metslindude kokkupuudet. Staudte on teadlik linnukasvatajate nõudmistest üleriigilisele tallipidamise kohustusele, kuid näeb seda ka majandusliku survena, eriti pidades silmas Hollandis juba olemasolevat tallipidamiskohustust. Saksamaal on kaubanduslikes linnufarmides registreeritud 35 linnugripi puhangut, eriti mõjutatud Alam-Saksimaal, Mecklenburg-Vorpommernis ja Brandenburgis.

Saarimaa oli esimene liidumaa, mis kehtestas stabiilse nõude, millele järgnes Hamburg. Brandenburgis tuleb loomi hoida kas tallis või panna need kaitseseadmete alla. Tööstus on praegu hädas suure saamata jäänud tuluga. Mitu tuhat hane ja parti tapma pidanud talunik Malte Voigts hindab oma kahju suuruseks umbes 730 000 eurot. Probleem, mida paljud põllumehed jagavad, on ebakindel rahaline hüvitis kaotatud loomade eest.

Kompenseerimis- ja levitamisriskid

Staudte nõuab kannatanud loomaomanikele suuremat hüvitist, mis on praegu maksimaalselt 50 eurot looma kohta. Pooli neist rahastavad riik ja Alam-Saksimaa loomataudifond. Samas tuleb märkida, et viirus võib levida erinevatel asjaoludel, näiteks saastunud jalatsite või varustuse kaudu. Samuti on kahtlus, et linnukasvatusega piirkondades leiduvad aerosoolid soodustavad viiruse levikut.

Linnukasvatus ei seisa seetõttu silmitsi mitte ainult terviseprobleemidega, vaid ka majanduslike probleemidega. Saksa linnulihatööstuse keskliit on juba tagasi lükanud väited, et tehasekasvatus on viirusepuhangute peamine põhjus. Nende sõnul on metslinnud endiselt suurim viiruste reservuaar.

Lihahinna tõus ja turumuutused

Linnugripi tagajärgi võiksid tunda ka tarbijad: oodata on pardi- ja haneliha hinnatõusu, mis muudab turuolukorra veelgi pingelisemaks. Need arengud tõstatavad küsimusi linnukasvatuse tulevase stabiilsuse kohta Saksamaal, eriti mõjutatud piirkonnas.

Täiendav pilk majanduskontekstile näitab, et ka teised sektorid peavad oma väljakutsetest üle saama. Nii teatatud Finantsaruanded et Kahooti tegevjuht Eilert Hanoa tõi tema ettevõttele kaasa positiivse pöörde, hoolimata finantsmaailmas valitsenud rahututest aegadest. Kui üheaastane langus oli algselt laastav, suutis ettevõte kiiresti õigele teele tagasi saada.

Üldiselt on olukord endiselt pingeline ning kannatanud põllumehed ja ettevõtted loodavad linnugripi mõjude leevendamiseks ja tulevaste väljakutsetega paremini toimetulemiseks kiirele abile ja lahendustele.