Fookuses Wesermarsch: arutatakse meresadamate ja jõgede süvendite tulevikku!

Fookuses Wesermarsch: arutatakse meresadamate ja jõgede süvendite tulevikku!

Wesermarschi südames on kujunemas vastupanu Weseri vastuolulisele süvenemisele. Teisipäeval, 7. oktoobril kell 19.00 kutsub Weseri süvenemise vastane tegevusliit koos BUND Wesermarschiga informatiivsele loenguõhtule. Toimumiskohaks on Jahnhalle aadressil Jahnstrasse 20. Pealkirja "Suured meresadamad – kuhu minna? Sadamapoliitika, sadamakoostöö ja jõe süvendamine" all ootavad külalised põnevaid impulsse kahelt tuntud esinejalt: NABU Hamburgi esimehelt Malte Siegertilt ja BUND Bremeni tegevdirektorilt Martin Rodelt.

Siegert ja Rode ei arutle oma loengutes mitte ainult meresadamate tuleviku üle, vaid arutlevad ka Weseri jõe süvendamise alternatiivide ning jõgede süvendamise majanduslike ja ökoloogiliste tagajärgede uute uuringute tulemuste üle. Samuti räägitakse Weseri süvendamise hetkeseisust ja võimalikest mõjudest Weseri alamjooksule. Seejärel on kohalolijatel võimalus esitada oma küsimusi ja astuda arutelusse.

Arutelu päevakorras sadamapoliitika

Selle sündmuse taust on äärmiselt plahvatusohtlik. Euroopa Poliitikakeskuse tellitud uuringu kohaselt ei ole Elbe ja Weseri jõe süvendamine majanduslikult põhjendatud, sest saadav kasu ei kata tohutuid kulusid. Seda tulemust toetavad keskkonnaühendused WWF, NABU ja BUND, kes nõuavad riikliku sadamapoliitika põhjalikku ümberkorraldamist. Nad väidavad, et kõrged iga-aastased ülalpidamiskulud ja sellest tulenev ökoloogiline kahju ei ole enam jätkusuutlik. Eelkõige on arutlusel föderaalvalitsuse vastutus sadamate arendamisel.

Uuring näitab selgelt, et Saksamaa sadamad peavad oma kursi ümber mõtlema. Selle asemel, et keskenduda rohkem faarvaatri süvendamisest tulenevatele nähtamatutele riskidele, tuleks teha koostööd Põhjamere sadamate vahel, et maksimeerida väärtuse loomise potentsiaali minimaalse keskkonnamõjuga. Eelkõige on varasemad laiendus- ja hooldusmeetmed juba põhjustanud märkimisväärset kahju Elbe ja Weseri suudmeala looduskaitsealadele. Paljude kalaliikide populatsioonid on viimase 25 aasta jooksul dramaatiliselt vähenenud.

Jätkusuutlikkus kui tulevikustrateegia

Sadamate asukohtade väljakutsed on suured. Saksamaa sadamate konteinerite läbilaskevõime prognoosid on surve all. Uus dekarboniseerimise ja digitaliseerimise „kaksiküleminek” on mõeldud uue väärtuse loomise potentsiaali avamiseks. See nõuab omal ajal jõgede süvendamiseks mõeldud riiklike vahendite investeerimist jätkusuutlikesse projektidesse, mis kindlustavad sadama asukohti pikemas perspektiivis.

Keskkonnaühenduste nõudmised on selged: tarbetutest jõgede süvenditest loobumine, föderaal- ja osariikide valitsuste tihe koordineerimine energia ümberkujundamiseks vajalikus valdkonnas ning jõgede süvendamise majandusliku kasu ülevaatamine on hädavajalikud. Uuringu šokeerivad tulemused näitavad, et kasvule suunatud sadamapoliitika ei ole enam kohane. Selle asemel tuleks keskenduda jätkusuutlikule ja keskkonnasõbralikule ümberkujundamisele.

Eelseisev aruteluring Wesermarschis pakub võimalust koguda olulisi impulsse ja lähenemisviise tegutsemiseks. Kõik, kes selle olulise teema vastu huvi tunnevad, peaksid kuupäeva salvestama ja tegutsema. Konstruktiivne teabevahetus võib olla jätkusuutliku sadamapoliitika suuna määramisel otsustava tähtsusega.