Skandaal kliinikus: ekstehniline direktor kohtus truudusetuse pärast!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Kohtuprotsess algab Oldenburgi piirkonnakohtus: Wilhelmshaveni kliiniku endist tehnilist direktorit süüdistatakse usalduse rikkumises.

Prozessbeginn am Landgericht Oldenburg: Ehemaliger Technischer Leiter des Klinikums Wilhelmshaven wegen Untreue angeklagt.
Kohtuprotsess algab Oldenburgi piirkonnakohtus: Wilhelmshaveni kliiniku endist tehnilist direktorit süüdistatakse usalduse rikkumises.

Skandaal kliinikus: ekstehniline direktor kohtus truudusetuse pärast!

Oldenburgi oblastikohtus algab täna protsess, mis võib Wilhelmshaveni kliinikus suuri laineid tekitada. Kliinikumi 59-aastast tehnikadirektorit süüdistatakse raskes usalduse rikkumises. Väidetavalt sõlmis ta aastatel 2015–2019 lepinguid Wilhelmshaveni ja Friisimaa piirkonna käsitööettevõtetega, vastutasuks sai ta väärtuslikke, tasuta või allahinnatud materjale ja teenuseid oma maja ehitamiseks. Nende ebaseaduslike eeliste kogusumma ulatub ligikaudu 370 000 euroni. Kokku süüdistatakse meest 40 kuriteos ning kliinikumile tekitatud rahaline kahju selgub täpsemalt kohtuprotsessi käigus.

Kuriteosüüdistused sai alguse ühe käsitööäri kaebusest, mis viis aastat tagasi laiaulatusliku politseijuurdluseni. Nii kliinikus kui ka mitmes käsitööettevõttes otsiti läbi ning tõendid on vastavalt mõjutatud. Kohtuprotsess kestab kokku 22 päeva ja kohtuotsus peaks kuulutama jaanuaris 2026. Kohtualust ähvardab mitmeaastane vangistus.

Toetus kliinikule

Keset seda segadust on Wilhelmshaveni linn otsustanud kliinikut rahaliselt toetustega toetada. Friisi ringkonnanõukogu hääletas ka tihedama koostöö poolt kliinikutega, mis näitab, et vaatamata praegustele raskustele tehakse jõupingutusi haigla tugevdamiseks ja edasiarendamiseks.

Tervishoiupettused üldiselt

Wilhelmshaveni juhtum langeb tervishoiusüsteemi murettekitavasse üldisesse arengusse. Riiklike ravikindlustusseltside raporti kohaselt kasvab pettuste arv pidevalt. Keskendutakse eelkõige ravimitele, nagu kaalulangussüst Ozempic ja valuvaigistid, nagu tilidiin ja fentanüül. Aastatel 2022 ja 2023 avastati üle 200 miljoni euro väärtuses pettusi. See on suurim summa alates 2008. aasta arvestuse algusest. Kurjategijad võltsivad üha enam kallite ravimite retsepte ning haigekassad nõuavad apteekidelt hüvitist, kui võltsitud retsepte õigel ajal ei tuvastata.

Kohustuslik haigekassa (GKV) on tuvastanud, et tervishoiusektoris on laekunud umbes 50 000 pettuseteadet, mis on üle 20% rohkem kui varasemate aastatega. Hooldussektoris on eriti levinud kuriteod, mis on seotud teenustega, mille eest on arveldatud, kuid mida ei osutata. GKV oletab, et teatamata juhtumite arv on suur, mistõttu paljud pettusejuhtumid jäävad avastamata. Sotsiaalkindlustusseadustiku muudatust nõutakse, et võimaldada arvete tsentraalne püüdmine, samal ajal arutatakse ettepanekuid kasutada tehisintellekti kuritegeliku tegevuse kiiremaks paljastamiseks.

Üldiselt on kahtlustatav tervishoiupettus endiselt pakiline probleem, mis tõstatab mitte ainult rahalisi, vaid ka eetilisi küsimusi. Eelseisvad kohtupäevad Oldenburgis ei võinud mitte ainult otsustada kohtualuse saatuse üle, vaid heita otsustava valguse ka vastikutele mahhinatsioonidele tervishoiusektoris.

Selle probleemi tausta ja finantsmõjude kohta lisateabe saamiseks lugege NDR-i aruandeid [siin](https://www.ndr.de/nachrichten/niedersachsen/oldenburg_ostfriesland/verdacht-auf-schwere-untreu-klinik-arbeiter-vor-gericht,aktuell8oldenscha ja 124oldescha.html) siin.