Wilhelmshaveni päevakeskuste tulevik on ohus!

Wilhelmshaveni päevakeskuste tulevik on ohus!

Alam-Saksi liidumaal seisavad päevakeskused ees ebakindla tuleviku ees. Kui 2027. aastaks ühist rahastamislahendust ei leita, võivad sellel olla saatuslikud tagajärjed paljudele lastele. Mateo Wilhelmshavenist on üks mõjutatud perekondadest. Kuueaastane poiss on raske puudega, ei saa üksi kõndida, süüa ega hoida pastakat käes. See individuaalne tugi on Mateole hädavajalik, nagu rõhutab ka tema ema Mona Petrus. Ta teeb selgeks, et poja positiivne areng on tihedalt seotud toetusega, mida ta päevakeskuses saab. Kui need rajatised suletakse, kaotavad Mateo ja paljud teised sarnases olukorras olevad lapsed hooldusest. NWZ võrgus teatab, et kohtud on otsustanud, et varasem integratsioonitoetuse kaudu rahastamine oli ebaseaduslik, mis võib lõppeda lastepäevakodude sulgemisega.

Õiguslik olukord on pingeline. Kuigi Alam-Saksi liidumaa päevakeskustel on koolilaadne staatus, ei peeta neid koolideks, mistõttu on vaja need muuta erivajadustega koolideks. Seni pole aga Alam-Saksi liidumaa konkreetseid ettepanekuid nende rajatiste ümberehitamiseks teinud. Vanemad on samuti väga mures: teine ​​isa Malte Kirchner juhib tähelepanu sellele, et rajatise sulgemisel oleks tema poja ühiskondlik osalus ohus.

Päevakeskuste tähtsus

Päevakeskused pakuvad Alam-Saksimaal olulist teenust. Nad pakuvad koolitoetust hariduslike erivajadustega lastele ja noortele, keskendudes intellektuaalsele arengule. Saksa päevakeskused on eksisteerinud alates 1950. aastatest ning neil on oluline roll koolikohustuse tagamisel neile lastele, kes vajavad erilist tuge. Alam-Saksi liidumaa 76 päevaõppekeskusest, mis hoolitsesid 2021. aastal umbes 3000 lapse ja noore eest, on enamik vanuses 11–18 aastat. Need rajatised ei ole mitte ainult lühikesed sulgemispäevad, vaid pakuvad ka individuaalset tuge, mida erikoolides ei saa alati tagada. Vikipeedia rõhutab, et erikoolide vahetamine ei pruugi vastata asjaomaste laste olemasolevatele vajadustele.

Päevakeskuste tuleviku kindlustamiseks on mitmes Alam-Saksimaa piirkonnas juba loodud planeerimisrühmad. Need rühmad hoolitsevad lastepäevakodude vajaduspõhise edasiarendamise eest ning töötavad koos koolivõimude, lastevanemate esindajate ja kooli juhtkonnaga uute mudelite kallal. Eesmärgiks on jätkuvalt keskenduda kõigi erihariduslikku tuge vajavate õpilaste individuaalsetele vajadustele. Rakendamise eest vastutavad ja arendusprotsessiga kaasas käivad vastavad piirkondlikud kooli- ja haridusametid. Alam-Saksimaa haridusportaal räägib olulisest koostööst erinevate hariduse pakkujate vahel, mis näitab, kui suur on juba praegu tegutsemisvajadus.

Arutelu päevakeskuste tuleviku üle ei ole seega pelgalt rahastamise küsimus, vaid ka sotsiaalne väljakutse, mis puudutab kõiki asjaosalisi. Selliste laste nagu Mateo heaolu sõltub sellest, kas need asutused saavad toetust, mida nad vajavad, et jätkata individuaalset tuge. Kui erikoolideks muutmine reaalselt teoks saab, tuleb vaadata, kas need suudavad pakkuda samasuguseid võimalusi kui päevaõppekeskused.