Wolfsburgi puitmaja: kodanikud nõuavad lammutamisest päästmist!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Wolfsburg arutab 160 aastat vana puitmaja säilitamist. Elanikud on olukorra pärast mures.

Wolfsburg diskutiert den Erhalt eines 160 Jahre alten Fachwerkhauses. Anwohner sind über den Zustand besorgt.
Wolfsburg arutab 160 aastat vana puitmaja säilitamist. Elanikud on olukorra pärast mures.

Wolfsburgi puitmaja: kodanikud nõuavad lammutamisest päästmist!

Wolfsburg on praegu ajalooliste hoonete säilitamise arutelude keskmes. Eelkõige tekitab elanikes rahulolematust üle 160 aasta vana puitmaja Rothenfelder Marktil. Alates 2011. aastast tühjana seisnud hoonet peetakse "äärmiselt renoveerimist vajavaks". Sellised kahjustused nagu avatud välisuks, ummistunud aknad ja söestunud viil tekitavad elanike muret. Nad väljendavad oma pahameelt selgelt: üks elanik kirjeldab maja seisukorda lihtsalt kui "kohutavat".

Taustapilk näitab, et Wolfsburgi linn omab maja, kuid ei näe väljavaateid renoveerimiseks. Selle põhjuseks on hindamise käigus avastatud ulatuslikud defektid. Lahtised osad, lagunenud katusekonstruktsioon, halb staatika, niisked seinad ja tugevalt kahjustatud puitpõrand on vaid mõned pakilisemad probleemid. Mälestiste kaitse amet selgitab ka, et hoonel puuduvad mälestised ja see kuulub vaid “keskkonnakaitse alla”. See tähendab, et paljudele elanikele arusaamatu lammutamine jääb ära hoidmata.

Arutelu säilitamise teemal

Plaanitav lammutusmeede tekitab elanikes tuliseid vaidlusi. Paljud kodanikud nõuavad maja säilitamist, mis mitte ainult ei seisa linna ajaloolises osas, vaid on ka oluline arhitektuuriajaloo tunnistaja. Kohalik majahoidja Peter Sterz toetab seda soovi ja toob esile positiivsed näited edukatest renoveerimistöödest, nagu Alte Schmiede Mörses. Surve vastutavatele isikutele kasvab, kuna elanikud annavad selgelt mõista, et nad ei taha lihtsalt leppida sellega, et lammutamine mõjutab nende elurajooni õhkkonda.

Lisaks konstruktsioonivigadele kimbutavad elanikke ka muud väljakutsed, näiteks piirkonnas sagenev ebaseaduslik parkimine, mis niigi pingelist liiklusolukorda veelgi teravdab. Nad hoiatavad, et ala ei tohiks muutuda parklaks ning rõhutavad, kui oluline on puutumatu naabruskond kõigi heaolu jaoks. Olukorra keerukus, mis mõjutab ka poliitilisi otsuseid, raskendab lühiajaliste lahenduste leidmist.

Selle arutelu kaks kõige olulisemat aspekti on esteetiline ja sotsiaalne. Elanikud tahavad puitmaja näol tükikest ajalugu tagasi, samas kui linnavalitsuse ees seisab väljakutse arvestada nii rahalist kui ka struktuurilist tegelikkust. Kas sellest dilemmast on väljapääs, jääb esialgu ebaselgeks. Kodanike hääli aga ei vaigista seni, kuni ajaloolise maja saatus kaalul ripub.

See, kuidas teema edasi areneb, jääb põnevaks. Seniks jääb elanikel üle vaid loota, et puitmaja ei jää lihtsalt varemeteks, vaid läheb ehk linna ajalukku väärtusliku ajalookilduna.