Vee väljavõtmine Ruhri jõest on keelatud: fookuses looma- ja keskkonnakaitse!

Vee väljavõtmine Ruhri jõest on keelatud: fookuses looma- ja keskkonnakaitse!

Alates 15. juulist 2025 on Bochumi piirkonnas Ruhri jõest vee ammutamine rangelt keelatud. Arnsbergi linnaosa valitsus otsustas nii, et kaitsta piirkonna ohustatud taimestikku ja loomastikku. Isegi kui viimaste päevade vihm on veetasemetele positiivselt mõjunud, on need siiski liiga madalad. See näitab, kui tõsine olukord on ja milliseid väljakutseid kliimamuutus endast kujutab. Vastavalt teabele Raadio Bochum Kui keeldu eiratakse, on oht saada trahvi.

Selle meetme aluseks on viimastel aastatel üha varasemad madalad veetasemed. Need mitte ainult ei kujuta endast probleemi Ruhri ökoloogiale, vaid on ka hoiatussignaal veevarustusele. Valju Diercke Veetarbimine Ruhri piirkonnas on seitse korda suurem kui riigi keskmine. Piirkonnas, kus elab 4,6 miljonit inimest, kes sõltuvad joogi- ja tööstuslikust veest, tuleb veevarudele pöörata suurt tähelepanu.

Piirkonna veemajandus

Ajalooliselt on Ruhri piirkond minevikus sageli pidanud võitlema veekriisidega. Veevõtu kõrge tase, eriti kaevanduste ja rasketööstuse poolt, põhjustas 19. sajandi lõpus teravaid probleeme. Vajalikud olid sellised meetmed nagu Eschbachi tammi ehitamine 1889. aastal ja Ruhri veevärgi ühendamine tammide ehitamiseks. Ruhri ühing jälgib nüüd kaheksat tammi, mis mitte ainult ei paku joogivett, vaid aitavad ka Ruhri puhtana hoida.

Umbes 2,2 miljoni inimese reovett puhastatakse ligikaudu 69 reoveepuhastis, samas kui Ruhri assotsiatsiooni haldatavates ligikaudu 15 hüdroelektrijaamas toodetakse aastas ligikaudu 63 miljonit kilovatt-tundi. Need arengud ei näita mitte ainult veemajanduse tähtsust piirkonna jaoks, vaid ka kliimamuutuste tõttu kasvavaid väljakutseid. Nagu Greentech.Ruhri algatus rõhutab, nõuavad äärmuslikud sademed ja põuaperioodid pikaajalist planeerimist ja jätkusuutlikke lahendusi. See on pühendunud säästvale veemajandusele Ruhri piirkonnas ja otsib uuenduslikke lahendusi.

Ökoloogiline vastutus

Veel üks veemajanduses oma osa mängiv aspekt on reostunud veekogude taasnatureerimine. Emscher on selles kontekstis teinud suuri edusamme ja seda peetakse praegu üheks suurimaks infrastruktuuriprojektiks Euroopas. See näitab, et meie maastike looduslikule uuenemisele keskendumine pole mitte ainult ökoloogiliselt vajalik, vaid ka teostatav.

Ruhri piirkonna veemajandusega kaasnevaid väljakutseid ei tohiks alahinnata. Vaatamata rangetele veevõtupiirangutele on piirkond jätkuvalt motiveeritud töötama välja elujõulisi tulevikukontseptsioone. Veevarustus on ja jääb peamiseks probleemiks ning kui seda targalt käsitseda, tugevdatakse kogukonna toetust. Jääb üle oodata, kuidas 2025. aasta suvi seda tasakaalustamist veelgi mõjutab. Üks on aga kindel: veevarude jätkusuutlikuks kindlustamiseks on siin vaja head kätt.