Kunst ja kirik: Dortmund arutleb pühade ruumide tuleviku üle!

Kunst ja kirik: Dortmund arutleb pühade ruumide tuleviku üle!

Dortmundi Pauluskirche on omandanud olulise rolli kultuurikirikuna ja on praegu kohal Gerhard Rossmanni kunstiinstallatsiooniga „AFTERMATH – The Relics of Saint Helena”, mida saab vaadata kuni 26. oktoobrini 2023. See areng peegeldab sügavat muutust, mida paljud Saksamaa kirikuhooned peavad läbi elama – muutust, mis on põhjustatud kirikuskäijate arvu vähenemisest ja koguduste vähenemisest. Vastavalt [Nordstadtbloggeri] teadaannetele (https://www.nordstadtblogger.de/einladen-zur-mitsprach-diskussionsrunde-zur-zukunft-der-kirchenhäusern-in-dortmund/) võidakse üle poole umbes 40 000 kirikust järgmise aasta jooksul Saksamaal maha müüa või sulgeda. Dortmundis on mõjutatud kuni 30% kirikutest, sealhulgas vähemalt 40 hoonet.

Selle väljakutse lahendamiseks asutati 2025. aasta juulis “Kirikuhoonete tulevane komisjon”. See komisjon on seadnud eesmärgiks töötada välja kontseptsioone ja ideid kirikute uueks kasutuseks. Avaliku debati avaüritus toimub 6. novembril 2023 kell 18.00. aastal Ev. Maarja linnakirik. Kunstiajaloo professor Barbara Welzel tõstab esile mitteäriliste ruumide tähtsust meie linnades ja seda, et peaksime mõtlema kirikute kasutamisele.

Traditsioonilised struktuurid muutustes

Kirikuhoonete ümberkujundamine pole uus teema. See suundumus on Saksamaal ilmnenud peaaegu kolm aastakümmet, kus keskne roll on sekulariseerumisprotsessidel ja sotsiaalsetel muutustel. Ajalooliselt on kasutuses toimunud muutusi juba keskajal, näiteks kui kabelitest said kooliruumid. Täna kerkib küsimus: millised uued võimalused on nende arhitektuuriväärtuste jaoks? Föderaalse Kodanikuhariduse Agentuuri Instituut teatab, et nii suurte kirikute liikmeskonna vähenemise koorem kui ka kiiresti langevad kirikumaksutulud tähendavad, et kirikud ja linnad peavad olema taas kultuurikohad.

Ümberehitamisel ei peaks arvestama mitte ainult majanduslikke aspekte, vaid säilitama ka kirikuhoonete kultuurilist ja arhitektuurilist tähendust. Keskendudes nende spetsiifilistele liturgilistele tunnustele, nagu altarid ja kirikutornid, on selliste ümberehitusprotsesside ajal oluline säilitada interjöör ja sisustus. Sellega seoses on otsustava tähtsusega konversiooni „kuidas”, selgitab EKHN, samas kui küsimus „kas” moodustab juba olulise osa nende kohtade tulevikku käsitlevast diskursusest.

Arvamused praktikast

Mõned positiivsed näited kirikuhoonete ümberkujundamisest annavad lootust. Näiteks Dortmundi Markuse kirik muudeti sotsiaalökoloogiliseks keskuseks (SÖZ). See keskus pakub erinevaid sotsiaalseid ja kultuurilisi pakkumisi, mida rahastatakse üüritulust ja linna rahastamisest. Need näidisprojektid näitavad, kuidas toimiv taaspühitsemine võib õnnestuda kirikute kultuuriväärtusi ohustamata.

Väljakutsed on aga suured. Hoonete ümberehitamisel on oluline, et ehituslikud sekkumised oleksid läbimõeldud ja jätkusuutlikud ning ei vähendaks hoonete mälestist. Sellised muudatused peaksid olema pöörduvad, mis tähendab, et need peavad piirduma vältimatult vajalikuga.

Üldsus on nendele sügavatele probleemidele avatud. 6. novembril algav arutelu näitab, kas suudame üheskoos leida lahendusi kirikute kui ühiskonna resonantsiruumide hoidmiseks ja nende kujundamiseks homsete kodanike vajadusteks.