Tähistame mitmekesisust: Duisburgi kirikud võitlevad 800 000 euro suuruse puudujäägiga!

Tähistame mitmekesisust: Duisburgi kirikud võitlevad 800 000 euro suuruse puudujäägiga!

Praegused väljakutsed, millega kirikud ühiskonna muutudes silmitsi seisavad, on ilmsed. Duisburgis tekitas rajooni sinod segadust, kui sõlmis üksmeelselt auditilepingud 800 000 euro suuruse puudujäägiga võitlemiseks. Seda puudujääki oodatakse järgmise viie aasta jooksul kogukondadeüleste ülesannete puhul. The kohalikud arengud mitte ainult ei pane proovile rahalisi vahendeid, vaid tõstatab ka küsimusi kiriku rolli kohta muutuvas ühiskonnas.

Finantsprobleemidele reageerimiseks on juba võetud mitmesuguseid meetmeid. Sinod kavandab muuhulgas ühinemiskõnelusi naabruses asuva Dinslakeni kirikuringkonnaga ning lastepäevakodude ühtset sponsorlust. Lisaks soovitakse vähendada koguduse preestri ametikohti ning viia hariduskeskus ja nõuandekeskus üle diakoonia sponsorlusele. Ettepanekud põhinevad ulatuslikul osalemis- ja küsitlusprotsessil, mis viidi läbi pealkirja “Töötame vähemaga”. Konkreetsed ettepanekud peaksid välja töötama sügissinodiks ja lõplik otsus tehakse novembris.

Sotsiaalsed muutused ja mõjuvõimu kadumine

Kiriku väljakutsed ei ilmne ainult Duisburgis. Koguduse liikmeskonna vähenemine on suur probleem kogu riigis. Valju ZDF Vähem kui 50 protsenti sakslastest on mõne suurkiriku liikmed, mis tõstatab küsimuse, mil määral põhineb sotsiaalne sidusus ikka veel religioossetel väärtustel. Religioonisotsioloog Detlef Pollack väidab, et kuigi paljud väärtused, nagu solidaarsus ja empaatia, on kristlikud, edendavad neid ka teised sotsiaalsed struktuurid, nagu perekond ja kogukond.

Lisaks on selge, et katoliku kirik on hädas usalduskriisiga. Kirikusotsioloog Gert Pickel lisab, et liikmete arvu ja religioossuse langus alates 1970. aastatest kujutab endast pikaajalist arengut ning väärkohtlemise skandaalid on vaid osa probleemist. Suured institutsioonid, sealhulgas kirikud, näivad kaotavat tähtsust, kuna ühiskond otsib uusi viise elukriisidega toimetulemiseks.

Demokraatlik toetus ja kirikute roll

Liikmeskonna vähenemise tagajärjed ei mõjuta vabatahtlikku tööd ja sotsiaalset osalust. Statistika näitab, et 50 protsenti kirikuliikmetest on vabatahtlikud, samas kui mittekonfessionaalsetest inimestest on aktiivsed vaid 33 protsenti. Vähem kaasatus võib viia madala huvini demokraatlike protsesside vastu, mis omakorda võib mõjutada sotsiaalset usaldust ühiskonnas.

Selle suundumuse vastu võitlemiseks soovitavad eksperdid, nagu ühes MDR aruanne kutsus, teeb ettepaneku positsioneerida kirik paljudele inimestele vajalike rituaalide, näiteks pulmade ja matuste keskseks pakkujaks. Osalemispakkumised, mis ei pruugi olla religioossed, võivad samuti aidata uusi liikmeid meelitada.

Jääb üle oodata, millised konkreetsed meetmed lõpuks kasutusele võetakse. Tulevane sügissinod annab olulise panuse kiriku tuleviku ümberkujundamisse Duisburgi piirkonnas ja kaugemalgi. Aegadel, mil sotsiaalset ühtekuuluvust ei paista enam tagavat ainult religioossed institutsioonid, on olulisem kui kunagi varem leida uusi viise inimesteni jõudmiseks ja nende kogukondadesse kaasamiseks.