Hamas annab üle neli pantvangi surnukeha: Rahulootus purunes taas!

Hamas annab üle neli pantvangi surnukeha: Rahulootus purunes taas!

Täna, pärast pikka häirivat raporteerimist, toimuvad Lähis-Ida konfliktis arengud, mis tekitavad nii lootust kui ka küsimusi. Hamas on üle andnud veel nelja pantvangi surnukehad, mida kinnitas Iisraeli armee. Kirstud, mille andsid üle Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) töötajad, on teel ametlikule sõjaväele üleandmisele. Iisraeli armee avalduste kohaselt on Hamas kohustatud austama lepingut, millele ta on juba alla kirjutanud, ja tagama kõigi pantvangide tagasisaatmise. Kokku tuleb Gaza sektoris veel üle anda 20 surnukeha, mis muudab julgeolekuasutuste olukorra veelgi keerulisemaks. Nad soovitavad avada Rafah' piiripunkt alles pärast surnukehade täielikku tagastamist ja kuni selle ajani vähendada humanitaarabi importi, et olukorda veelgi mitte destabiliseerida. Hamas ise ütleb, et tal on pärast kaks aastat kestnud sõda raskusi rusude mägedes jäänuste leidmisega.

Kuid helge koht selles sünges olukorras on hiljutine ellujäänud pantvangide vabastamine. Pärast enam kui kaht aastat ja kujuteldamatut arvu surmajuhtumeid ja purustusi on nüüd Egiptuses Hamasi ja Iisraeli vahel ametlikult sõlmitud relvarahu. USA, Katari, Egiptuse ja Türgi liidrid allkirjastasid dokumendi, mis võib tekitada uusi lootusi rahu saavutamiseks piirkonnas. Egiptuse president al-Sisi kirjeldab lepingut kui kõikehõlmavat, isegi kui täpne sisu jääb teadmata. Ameerika president Trumpi tunnustatakse tema rolli eest selles protsessis, samal ajal kui rahvusvahelised vaatlejad on tema 20-punktilise plaani elluviimise suhtes skeptilised. Hoolimata edusammudest on Hamas teatanud, et jätkab võitlust Iisraeli vastu ja seab kahtluse alla Iisraeli õiguse eksisteerida.

Konflikti taust

Mis aga viib selliste vägivaldsete eskalatsioonideni? 7. oktoobril 2023 pani Hamas toime kohutavaid julmusi, mille tagajärjel hukkus 1200 inimest ja umbes 250 rööviti Gaza sektorisse. Need teod jätsid sügava jälje mitte ainult Iisraeli elanikkonnale, kes kogesid neid sündmusi pogrommina, vaid ka kogu piirkonda, mida Lähis-Ida konflikti tagajärjed sügavalt mõjutavad. Iisraeli valitsus on jätkuvalt sunnitud hävitama Hamasi sõjalised võimed ja vabastama pantvangid, kuigi 2024. aasta maiks on tapetud üle 36 000 palestiinlase ning Gaza sektorist on saanud tohutu hävitamine ja põgenikevood.

Vaatamata Egiptuses sõlmitud relvarahule on endiselt küsimus, kas poliitilisest progressist piisab püsiva lahenduse leidmiseks. Kui kümned tuhanded palestiinlased naasevad laastatud kodumaale, on lääne ja naaberriikide toetus keerulist poliitilist maastikku arvestades ettevaatlik. Lahendamata on sellised küsimused nagu Hamasi desarmeerimine, Iisraeli vägede väljaviimine ja Gaza sektori tulevik. Rahutippkohtumise entusiasmiga kaasneb seetõttu näriv skepsis selle suhtes, kas leping võib olla midagi enamat kui lihtsalt lühiajaline vägivallast vabanemine.

Olukord on segane ja jääb pingeliseks. Kas need praegused arengud viivad ka tegelikult lahingute lõpule või on need vaid järjekordne peatükk aastakümneid kestnud konfliktis? Järgmised päevad ja kuud on otsustava tähtsusega.