Sudaan: ÜRO hoiatab humanitaarkatastroofi eest keset jõhkrat vägivalda

Sudaan: ÜRO hoiatab humanitaarkatastroofi eest keset jõhkrat vägivalda

Olukord Sudaanis on muutumas dramaatiliseks ja on nüüdseks jõudnud humanitaarkriisini, millel pole võrreldavat kõikjal maailmas. ÜRO lastefondi Unicefi Sudaani saadik Sheldon Yett toob välja häiriva võrdluse ja näeb paralleele 1990. aastatel Rwandas toimunud genotsiidiga. Vastavalt borkenerzeitung.de kogevad Sudaani etnilised rühmad sihipäraseid vägivallategusid, mis väljenduvad mõrvades, väljapressimises ja vägistamises. Need julmused sunnivad paljusid inimesi maksma suuri summasid, et sõjatsoonidest põgeneda.

Sudaanis on üle kahe aasta kestnud jõhker konflikt sõjaväe ja kiirtoetusjõudude (RSF) relvajõudude vahel. Hinnanguliselt on hukkunute arv üle 150 000 ja praegust olukorda peetakse maailma halvimaks humanitaarkatastroofiks. Yett kirjeldab kogu korra täielikku lagunemist, kuna vägivald eskaleerus 2023. aasta novembris, kui RSF vallutas Al-Fashiri suurlinna. Juurdepääs humanitaarabile on Al-Fashiris endiselt rangelt piiratud, kuna abi kohaletoimetamist ohustavad regulaarselt mürsud.

Asukoht kohapeal

Al-Fashiris on umbes 260 000 inimest lootusetus olukorras lõksus. Nad elavad katastroofilistes tingimustes, elatuvad rohust ja loomasöödast ning paljud kannatavad nälga või surevad ravimite puudumise tõttu. UNICEF on üks väheseid organisatsioone, kes praegu saab kohapeal tuge pakkuda, kuid selle tegevust takistab korduvalt sagenev vägivald.

Sudaan ise, ametlikult tuntud kui Sudaani Vabariik, asub Kirde-Aafrikas ja seal elab umbes 50 miljonit inimest. Pealinn Hartum on poliitilise tegevuse keskus, samas kui riik on tuntud oma rikkaliku ajaloolise ja kultuurilise mitmekesisuse poolest, mis pärineb iidsetest Kushi ja Nuubia kuningriikidest. Kuid viimaseid aastakümneid on iseloomustanud konfliktid ja ebastabiilsus, mis kulmineerus praeguse kodusõjaga, mis puhkes 2023. aasta aprillis relvajõudude ja RSF-i vahelise võimuvõitluse tulemusena.

Tee kriisini

Pingelised olud Sudaanis on tingitud paljudest segadustest, mis said alguse president Omar al-Bashiri kukutamisest 2019. aastal. Algselt ühiselt juhitud sõjaväe- ja tsiviilrežiim ei saanud kaua kesta ning kukutati 2021. aasta oktoobris toimunud sõjaväelise riigipöörde tulemusena, mida juhtisid kindral Abdel Fattah al-Burhan ja kindral Mohamed Hamdan, tuntud ka kui "Dagalomedi". Konflikti õhutas veelgi RSF-i lõimumine tavaarmeesse ja käimasolev vaidlus tsiviiljuhtimise üle.

Algselt kurikuulsast Janjaweedi relvarühmitusest tekkinud RSF kontrollib nüüd suurt osa Darfurist ja vastutab sealsete elanike vastu suunatud kõige raskemate kuritegude eest. Ameerika võimud on tuvastanud RSF-i genotsiidi toimepanijana ja kehtestanud selle juhtkonnale sanktsioonid. Hoolimata rahvusvahelistest jõupingutustest ja ebaõnnestunud rahuläbirääkimistest on humanitaarolukord endiselt äärmiselt pingeline ning miljonid inimesed kannatavad ägeda toiduga kindlustamatuse käes.

Sudaan on praegu moodsa sõjapidamise katsepolügooniks ja igasuguse korra kokkuvarisemine muudab olukorra tsiviilelanikkonna jaoks väljakannatamatuks. Ilma koheste ja jätkusuutlike lahendusteta võime lähikuudel kuulda dramaatilistest arengutest.