Støre triumfeerib: sotsiaaldemokraadid võtavad tagasi Norra parlamendi!
Norra peaminister Støre triumfeerib 2025. aasta parlamendivalimistel. Mida see poliitilise maastiku jaoks tähendab.

Støre triumfeerib: sotsiaaldemokraadid võtavad tagasi Norra parlamendi!
Norras 9. septembril 2025 toimunud parlamendivalimised andsid põnevaid tulemusi. Peaminister Jonas Gahr Støre'i juhitav Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei suutis end tugevaima jõuna kinnitada ja kogus 28,2 protsenti häältest, mis on 1,8 protsendipunkti tõus võrreldes 2021. aasta valimistega. Need tulemused viitavad sellele, et Støre’il on hea võimalus võita teine ametiaeg, kuigi tema partei on juhtinud vähemusvalitsust alates 2021. aastast. Euskircheni raadio teatab, et Norras ei ole valitsuse moodustamiseks vaja absoluutset enamust. Parlament, Storting, võimaldab valitseda ilma parlamendis enamuseta seni, kuni põhipartei ei saa oma plaanide vastu enamust.
Pilk tulemustele näitab, et kõige suurema tõusu saavutas parempopulistlik Progressipartei (Fremskrittspartiet), 23,9 protsenti, mis on 12,3 protsendipunktine tõus võrreldes eelmiste valimistega. See tähendab, et ta kindlustab teise koha. Varem Erna Solbergi juhitud konservatiivid (Høyre) langesid 5,7 protsendipunkti võrra ja kogusid vaid 14,6 protsenti häältest. See on peo jaoks märgatav tagasilöök. päevauudised
Jõuvahekord uues parlamendis
Napi häälteenamusega parlamendis (87 kohta 169-st) on Støre'i vasakpoolsel blokil head väljavaated tulevikus valitsusena tegutseda. Kõik puna-roheliste leeri kuuluvad parteid avaldasid valimiskampaania ajal toetust Støre’i juhitud valitsusele. See võib aga osutuda väljakutseks, kuna uus valitsus seisab silmitsi poliitiliste kompromissidega väiksemate parteidega. Võtmeküsimused, mis võivad hääletamisel oluliseks muutuda, on fossiilkütuste propageerimine ja jõukate maksustamise küsimus.
Umbes neljal miljonil norralasel oli hääleõigus ning rõõmustav 78,8-protsendiline valimisaktiivsus näitab elanikkonna suurt huvi poliitikas osalemise vastu. Samal ajal seisavad norralased silmitsi väljakutsetega: elukallidus tõuseb ja toiduhinnad on viimase 12 kuu jooksul tõusnud 5,9 protsenti. Paljud peavad seda suureks probleemiks. päevauudised
Jättes kõrvale poliitilised tulemused, on oluline märkida, et kuigi Norra ei ole EL-i liige, on ta tihedalt seotud Euroopa Majanduspiirkonnaga ja on pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse tõusnud Euroopa peamiseks energiatarnijaks. See võib mõjutada tulevasi arutelusid energiapoliitika ja selle mõju üle Norra majandusele.