Vandalism kirikutes: vahejuhtumite arv on murettekitav!

Vandalism kirikutes: vahejuhtumite arv on murettekitav!

Vandalism Saksa kirikutes on teema, mis on juba mõnda aega kurbi pealkirju löönud. Saksamaa piiskoppide konverentsi andmetel on nende juhtumite arv märgatavalt sagenenud, kuigi kogemused on piiskopkondade lõikes erinevad. Eriti rängalt on kannatada saanud sellised piirkonnad nagu Regensburg, kus tahtlike kahjude arv on märkimisväärselt suurenenud. Regensburgi piiskopkonnas teatavad pressiesindajad šokeerivatest juhtumitest: alates purustatud ohvrikastidest kuni pissuaaride ladestusteni kirikutes – see tekitab küsimusi.

Hiljuti avaldatud artiklis Igapäevane post Selgeks saab, et austus kirikuhoonete vastu väheneb. Ka Würzburgi piiskopkond on teinud sarnaseid tähelepanekuid, eriti seoses ohvrikastide vargustega. Korduvalt on teatatud, et grafitid ja muud vandalismi vormid, näiteks pühakute kujude kahjustamine, sagenevad. Augsburgi piiskopkond märgib ka, et linnapiirkondades esineb sageli vandalismi, mis on sageli tingitud nooruslikust hoolimatusest või suunatud grafititest.

Vandalismi tagajärjed

Kölni peapiiskopkond rõhutab, et vandalismiga tekitatud immateriaalne kahju on vähemalt sama tõsine kui materiaalne kahju. Kirikud peaksid jääma usu ja kogukonna paikadeks, kuid üha rohkem kogudusi on sunnitud oma uksed sulgema või võtma kasutusele ranged turvameetmed, nagu signalisatsioonisüsteemid ja trellitatud uksed. Kahtlemata kahjustavad lühemad lahtiolekuajad nende kohtade iseloomulikku vaimu.

Eriti murettekitav nähtus on intsidendid Passau linnas, kus ajavahemikus augustist 2024 kuni juulini 2025 teatati kokku 19 vandalismijuhtumist. Nende hulka kuuluvad hävitatud hauad ja sihilikult tekitatud kahju rajatistele. Ka siin on teateid ohvrite puhkemisest ning kuigi Münchenis ja Freisingis on vandalism erand, võib selget tendentsi täheldada ka paljudes teistes piiskopkondades.

Edendada lugupidavat koostööd

Regensburgi piiskopkonna pressiesindaja Jakob Schötz rõhutab, et austus religioossete paikade vastu on vähenemas. Ta näeb seost tegude ja kristliku usuga seotuse puudumise vahel. Seda seisukohta toetatakse ka piiskoppide konverentsil. Vasakpoolsete usupoliitiline eestkõneleja Bodo Ramelow on löönud häirekella ja nõuab, et kirikutes toimunud vandalismijuhtumid registreeritaks üleriigiliselt, et võtta sihipäraseid meetmeid.

Kogukonnad peavad leidma tasakaalu ohutuse ja juurdepääsetavuse vahel. Pastor Claudia Voigt-Grabenstein teatab, et alates 2017. aastast on Nürnbergi Lorenzkirche'is turvatunde suurendamiseks loodud „teretulnud meeskond“ ja käärkamber. Avatud kirikud on mõeldud kohtumiseks ja palvetamiseks, kuid tegelikud ohud näivad muutvat vajalikuks.

Kokkuvõttes näib, et kirikute turvalise usukohana hoidmise väljakutse on suurem kui kunagi varem. Üldmulje on selge: on vaja ühiseid jõupingutusi, et taaselustada austust ja austust meie ühiskonna ühe vanima kultuuripärandi vastu. Kirikud on midagi enamat kui lihtsalt hooned – need on meie ajaloo ja usu tunnistajad. Nende väärikuse langus mõjutab ka meid kõiki.

Jätkuvalt on vajalikud arutelud meetmete ja strateegiate üle, et parandada jumalateenistuste turvalisust ja säilitada juurdepääsetavust. Ainult nii on võimalik säilitada vaimne ruum, mida need kirikud pakuvad, tulevastele põlvedele.

Tõendeid selle häiriva suundumuse kohta võib leida aruannetest BR.de samuti katholisch.de, mis dokumenteerivad juhtumite suurt hulka ja nende üha murettekitavamat ulatust.