50 000 angerjat liigikaitseks: asustamiskampaania algas Hammis!
Hammis lasti kohalike algatuste ja annetuste toel lahti 50 000 noorangerjat Lippe populatsiooni tugevdamiseks.

50 000 angerjat liigikaitseks: asustamiskampaania algas Hammis!
Hammis on see "Angerjad sisse!" taas: täna lasti Lippesse 50 000 noorangerjat, et varusid jätkusuutlikult stabiliseerida. See on kolmas okupatsioonioperatsioon selles piirkonnas. Ürituse korraldas Initiative for the Promotion of European Eels e.V. (IFEA/ESF) koostöös Vestfaali osariigi kalandusassotsiatsiooniga ja Lippe e.V. Need noored angerjad, tuntud ka kui taluangerjad, on umbes 15 cm suurused ja kaaluvad kuni 10 grammi. Nende teekond algab Põhja-Prantsusmaalt, kus nad valmistatakse sertifitseeritud tõuaretusasutuses ette koduvette naasmiseks. wa.de andmetel näib projekt olevat pikaajaline mänguplaan, mille vilju saab korjata alles 15–20 aasta pärast.
Asustamiskampaania pole mitte ainult oluline samm liigikaitse suunas, vaid ka meede, mida õngitsejad järjest tõsisemalt võtavad. On ülimalt oluline, et noorkalad kaitseksid end oma looduslike röövloomade eest ja hävitaksid hiljem invasiivseid liike, nagu kõrsikud ja võõrvähid. Toetust saadi Lippeverbandi, Sparkasse Hammi ning erinevate kalandusklubide ja kalandusühistute annetustest. Selle kampaania kogumaksumus oli umbes 15 000 eurot.
Probleem, mida nimetatakse rändkaladeks
"Angerjad on raskustega harjunud," ütleb linnapea Marc Herter. Rändkaladel on palju inimlikke takistusi, mis raskendavad nende teed kudemisaladele. Herter on kindlalt pühendunud Werne-Stockumi vastuolulise paisu lammutamisele, et angerjate teekond oleks lihtsam. Vastav taotlus on Lippeverbandile juba esitatud ja praegu on käimas ekspertiisimenetlus Arnsbergi linnaosavalitsuses.
Üle maailma on euroopa angerjas ohustatud liikide punases nimekirjas ja selle vähenemist põhjustavad mitmesugused tegurid: liigne kalapüük, hüdroelektrijaamad, elupaikade muutumine ja isegi haigused vähendavad populatsiooni. 2023. aastal jälgiti satelliidi vahendusel angerjate rännet nende kudemispaikadele Sargasso meres, et nende elustiili kohta rohkem teada saada. Seoses sellega on Vattenfall alustanud projekti, mis muuhulgas dokumenteerib enam kui 130 000 angerja transporti angerjatel "WheEelsel". Need angerjad läbivad kuni 7000 kilomeetrit, enne kui jõuavad kudemisaladele.
Jätkusuutlikkus silmas pidades
Angerjavarude edasiseks abistamiseks viiakse ellu Euroopa andmekogumisprogrammi (DCF). Siin keskendutakse Saksamaa jõgede varude kvantifitseerimisele, mida toetab alati koostöö teiste teadusasutustega. Eesmärk on analüüsida orgaanilisi saasteaineid, raskmetalle ja muud reostust, et tuletada tõhusaid juhtimismeetmeid. Usaldusväärsus on angerjate ellujäämisel võtmetähtsusega ja iga samm loeb.
Eks ole näha, kuidas varud arenevad, sest terve kalarikkuse tee on pikk ja keeruline. Kuid ühendatud jõudude ja õige lähenemisega on suur lootus angerjate naasmiseks kohalikesse vetesse.