Iisrael vabalt kaitstud: võitlus Iraani terrorirežiimi vastu

Iisrael vabalt kaitstud: võitlus Iraani terrorirežiimi vastu

Pinged Iisraeli ja Iraani vahel võtavad praegu dramaatilist pööret. Kantsler Thorsten Frei on kaitsnud föderaalvalitsuse toetust Iisraeli rünnakutele Iraani vastu. Tema hinnangul on kogu maailma huvides, et Iraani mullade režiimil poleks tuumarelvi. G7 tippkohtumise kõrval peetud kõnes rõhutas ta, et Iraani raketiprogramm kujutab endast ohtu ka Euroopale ning andis mõista, et Iisrael on tegutsenud tõsistel põhjustel.

Frei ütles, et on aeg peatada Iraani ohtlikud ambitsioonid, eriti kuna rünnakud on õigustatud eesmärgiga kindlustada Iisraeli eksistentsi. "Iraani eesmärk on Iisraeli hävitamine," ütles Frei, kes tõi välja ka Saksamaa kohustuse Iisraeli praeguses olukorras toetada. Uue föderaalvalitsuse esimese viie nädalaga kiideti Iisraeli heaks relvaeksport ligi nelja miljoni euro väärtuses. Sellega jääb Saksamaa tublisti maha 2025. aasta esimeses kvartalis punarohelise vähemusvalitsuse ajal kinnitatud 28 miljonist eurost.

Enesekaitse või rahvusvahelise õiguse rikkumine?

Iisrael kirjeldab oma sõjalisi tegevusi kui ennetavaid rünnakuid ähvardava ohu vastu. 13. juunil 2025 pommitasid Iisraeli õhujõud Iraanis strateegilisi sihtmärke, tappes mitu kõrget sõjaväeülemat ja tuumateadlast. Iisraeli kaitseminister Israel Katz rääkis "ennetavast löögist", samas kui president Izchak Herzog ütles, et rünnakud korraldati "vahetu ja eksistentsiaalse ohu neutraliseerimiseks". Iraan vastas kohe raketirünnakutega Iisraeli linnadele, põhjendades neid enesekaitsega oma tuumarajatiste vastu suunatud võimaliku rünnaku taustal.

Rahvusvahelises õiguses kehtib jõu kasutamise keeld ÜRO põhikirja järgi, mis keelab ÜRO liikmesriikide vahelised rünnakud. Iisrael tugineb aga ÜRO põhikirja artiklis 51 sätestatud enesekaitseõigusele, mida kohaldatakse ähvardatud rünnaku korral. Kriitikud kurdavad, et Iraani tuumaprogrammist tulenev oht on Iisraeli jaoks liiga abstraktne, et õigustada rünnakut. Iraanis on praegu uraani rikastatud 60 protsendini, kuid see ei ole veel saavutanud tuumarelvade jaoks vajalikku 90 protsendini.

Rahvusvahelise kogukonna roll

Saksamaa föderaalvalitsus, eriti CDU, on selgelt Iisraeli poolele asunud. Oma erakonna juhtiv välispoliitikaekspert Norbert Röttgen on rõhutanud Iraani potentsiaalse tuumarelvaprogrammi ohte Iisraeli ja kogu piirkonna julgeolekule. Samas kostab ka hääli, mis osutavad rünnakute probleemile seoses rahvusvahelise humanitaarõigusega. Eelkõige Iraani tuumateadlaste sihipärane tapmine valmistab peavalu paljudele rahvusvahelistele juristidele. Rahvusvahelise humanitaarõiguse reeglite kohaselt peavad ründavad riigid kaitsma tsiviilelanikke ja seaduslikud sõjasihtmärgid on ainult võitlejad.

Praegused arengud näitavad selgelt, kui pingeline on olukord Lähis-Idas. Iisrael jätkab oma rünnakuid isegi rahvusvahelise kriitika taustal. Iraan seevastu ei rahune ja on juba ähvardanud vasturünnakutega. See tähendab, et olukord piirkonnas on jätkuvalt äärmiselt pingeline.

Küsimus, mida peetakse vajalikuks ja põhjendatuks sõjaliseks tegevuseks ning mida saab käsitleda rahvusvahelist õigust rikkuva rünnakuna, jääb lahtiseks ning mõjutab lähikuudel suuresti rahvusvahelisi suhteid ja poliitikat.

Selle keerulise teema kohta lisateabe saamiseks lugege selleteemalisi artikleid Huulte lainetus, päevauudised ja ZDF loe üles.