Üleriigiline tegevuspäev: politsei võtab võrgus vihkamise vastu samme!

Üleriigiline tegevuspäev: politsei võtab võrgus vihkamise vastu samme!

Tänaseks on üle riigi võetud üle 180 internetis leviva vihkamise ja agitatsiooni vastast meedet Raadio huul teatatud. Need toimingud tähistavad 12. päeva võrgus solvavate avalduste vastu võitlemiseks, mis on nüüdseks kehtestatud kogu Saksamaal. Politsei rakendas enam kui 65 läbiotsimismäärust ja küsitles arvukalt kahtlusaluseid, kes pidid vastama rohkem kui 140 uurimise käigus.

Süüdistused kohtualuste vastu on tõsised ja ulatuvad kihutamisest poliitikute vastu suunatud solvanguteni kuni põhiseadusega vastuolus olevate organisatsioonide sümboolika kasutamiseni. Eriti murettekitav tulemus on see, et umbes kaks kolmandikku kuriteoavaldustest saab määrata parempoolsetele. Selles kontekstis tegi siseminister Herbert Reul (CDU) eksimatult selgeks, et digitaalne süütamine ei tohi jääda karistuseta. Nordrhein-Westfalenis on päeva jooksul umbes 14 menetlust.

Vihkamispostituste arvu suurenemine

Ei saa eitada, et vihapostituste arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Föderaalse kriminaalpolitsei büroo (BKA) andmetel registreeriti aastatel 2021–2024 üle 10 732 registreeritud juhtumi, mis vastab enam kui neljakordsele kasvule. Kuidas päevauudised rõhutab, et see tõus on osaliselt seletatav pimeda välja parema heledamaks muutmisega, näiteks kuritegeliku sisu teavituspunktide ümberkujundamise kaudu.

Eriti murettekitavad on HateAidi ja teiste organisatsioonide uue üleriigilise uuringu tulemused, mis näitavad selgelt, kui laialt levinud on hirm digirünnakute ees. Rohkem kui pooled Interneti-kasutajatest tunnevad end hirmutatuna ja avaldavad vähem tõenäoliselt oma poliitilisi arvamusi kättemaksu hirmus. Eriti puudutab see noori naisi, samuti peavad nähtava rändetaustaga inimesed ja veidrad inimesed sageli silmitsi seisma vägivallaähvarduste ja solvangutega. Need leiud rõhutavad vajadust võtta meetmeid veebis üha suureneva vihkamise vastu.

Digivägivalla sotsiaalsed mõjud

Internetis leviva vägivalla spekter on mitmekesine ja sellel pole mitte ainult psühholoogilisi, vaid ka käegakatsutavaid sotsiaalseid tagajärgi. Nagu uuringust selgub, on internetis solvamist kogenud 49 protsenti vastanutest, füüsilist vägivalda on kogenud 25 protsenti ja seksuaalvägivalda 13 protsenti. Surve mõjutatud isikutele avalikust diskursusest loobumiseks on tohutu: 57 protsenti küsitletutest ütleb, et nad avaldavad veebiviha tõttu vähem oma arvamust.

Murettekitav areng ei viita mitte ainult murettekitavatele individuaalsetele saatustele, vaid ka sotsiaalsetele probleemidele. 82 protsenti küsitluses osalejatest näeb ohus interneti mitmekesisust ja 76 protsenti on veendunud, et vägivald igapäevaelus suureneb tänu digitaalsele vihkamisele. Nõuded poliitikutele ja internetiplatvormidele muutuvad üha valjemaks: nõutakse paremat toetust mõjutatud isikutele, üleriigilist nõustamiskeskuste võrgustikku ja kehtivate seaduste järjepidevat kohaldamist.

Nende uuringute tulemused on selge äratus. Kodanikuühiskonda ja poliitikat kutsutakse üles looma turvalist digitaalset keskkonda. Koalitsioonilepingus sätestatud digitaalse vägivalla kaitse seaduse rakendamine võib olla esimene samm õiges suunas HateAid ja tõsta esile teisi organisatsioone. Kaalul on sotsiaalne ühtekuuluvus ja meie kõigi asi on aktiivselt tegutseda vihkamise ja vihakõne vastu Internetis.