Güterslohi piirkonnanõukogu kiidab heaks Stalag Senne memoriaali asutamise

Güterslohi piirkonnanõukogu kiidab heaks Stalag Senne memoriaali asutamise

Kolmanda Reichi ühes suurimas sõjavangilaagris Stammlager 326 Senne hukkus kuni 65 000 inimest. Güterslohi linnaosas asuv memoriaal on nüüd olulise ümberkorraldamise keskmes. Möödunud teisipäeval hääletas Gütersloh' linnaosa volikogu 64 jah-, 6 vastu- ja 2 erapooletuga sihtasutuse asutamise poolt, mis aitab elus hoida hukkunute mälestust. Sellest teatas WDR.

Aastatel 1941–1945 peamiselt Nõukogude vangide laagrina tegutsenud memoriaali rahastamise üle on viimasel kahel aastal korduvalt arutatud. Uue sihtasutusega loodavad asjaosalised koondada rohkem toetust ja tuua mälestusmärk avalikkuse teadvusse. Mälestusmärgi säilitamise nimel tegutsevad juba praegu vabatahtlikult erinevate rühmade algatused, sealhulgas pühendunud ühendus.

Väljakutsed ja kokkulepped

Linnaosa volikogu hääletuskoosolek kestis kaks tundi ja katkes korra. Kuigi CDU avaldas taotlusi sihtasutuse edasise töö ja rahastamise muutmiseks, nõustuvad paljud asjaosalised, et praegu ei ole vaja täiendavate muudatustega kokku leppida. Varem oli linnaosa nõukogu memoriaali rahastamise tagasi lükanud, mis pälvis kriitikat mitte ainult kohalikul tasandil, vaid ka üleriigiliselt. NRW osariigi parlamendi presidendi André Kuperi kompromissettepanek tõi kaasa väiksema mälestusmärgi ja aastakulude vähendamise 450 000 eurolt 210 000 eurole Güterslohi linnaosa jaoks.

Need arengud on osa suuremast algatusest, mille eesmärk on tugevdada Saksamaal natsivägivalla ohvrite mälestusmärkide tähtsust. Vastavalt Gedenkstättenforum on Saksamaal praegu peaaegu 300 mälestuspaika, mitte ainult mälestada ohvreid, kuid neil on ka oluline hariv roll.

Haridus ja valgustus

Mälestusmärgid on enamat kui lihtsalt mälestuspaigad: nende ülesanne on anda ajaloolist teavet ja tõsta teadlikkust natside kuritegudest. Paljud neist on ehitatud kuritegude sündmuspaikadele ning pakuvad püsinäitusi ja haridusprogramme. Detsentraliseeritud korralduse tõttu puudub aga sageli ühtne ülevaade asukohtadest ja nende pakkumistest, mis aeg-ajalt tekitab segadust.

Uus sihtasutus Güterslohi linnaosas võib olla oluline samm õiges suunas. Lõppkokkuvõttes on mälestusmärgid sotsiaalse mõtiskluse ja mälestuse kohad, mis ei peaks mitte ainult jäädvustama minevikku, vaid harima ka tulevasi põlvkondi. Kui mäletame ajaloo õppetunde, suudame ehk paremini tegutseda ja edaspidi ebaõiglust ära hoida.