Vähem varjupaigataotlusi: Saksamaal on märgata drastilist langust!

Vähem varjupaigataotlusi: Saksamaal on märgata drastilist langust!

Numbrid räägivad enda eest: 2023. aasta esimesel poolel langes Saksamaal varjupaigataotluste arv oluliselt. Esimese kuue kuu jooksul esitas esialgse varjupaigataotluse kokku 61 336 inimest. See vastab ligi 50-protsendisele langusele võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Antenn Münster teatas ja viitab föderaalse migratsiooni- ja pagulasameti (Bamf) andmetele.

Selle arengu võimalikuks põhjuseks võib olla hiljuti kehtestatud statsionaarne kontroll Saksamaa maismaapiiril, mis on seotud Balkani riikide meetmetega ebaseadusliku rände ohjeldamiseks. Need strateegiad näivad vilja kandvat. Olukord Süürias on samuti otsustav tegur. Pärast Süüria presidendi Bashar al-Assadi kukutamist 2022. aasta detsembris on toimunud mõningane stabiliseerumine, mis võib panna paljud süürlased oma põgenemisplaane ümber mõtlema.

Päritoluriigid ja pagulasliikumised

2023. aasta esimesel poolel laekus Afganistanist üle 15 181 esialgse asüülitaotluse, mis teeb Afganistanist juhtiva päritoluriigi. Süüria järgneb tihedalt 15 127 taotlusega, olles teisel kohal. 9. detsembrist juuni keskpaigani naasis Türgist Süüriasse vabatahtlikult üle 273 000 süürlase. See näitab, et arvesse võetakse ka tagasisaatmisvõimalusi, mis mõjutab varjupaigataotlejate arvu BAMF.

Humanitaarolukord Afganistanis on aga jätkuvalt pingeline. BAMF-i riigianalüütik dr Kyara Klausmann rõhutab, kui oluline on usaldusväärne teave päritoluriikide kohta, et muuta varjupaigamenetlused õigusnormidele vastavaks ja tõhusaks. BAMF-i riigianalüüside osakond uurib pidevalt olukorda nendes riikides ja teeb varjupaigataotluste kohta põhjendatud otsuseid.

Suundumused Euroopa tasandil

Kui vaadata Saksamaa piiridest kaugemale, muutub varjupaigataotluste pilt ELis üha erinevamaks. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel pandi 2023. aastal maailmas ümber kokku 117,3 miljonit inimest, sealhulgas 6,9 miljonit varjupaigataotlejat. Süüriast, Afganistanist ja Türgist pärit pagulased esitasid ELis kõige rohkem esialgseid taotlusi. Saksamaal registreeriti miljoni elaniku kohta keskmiselt 3900 esmast taotlust, mis on üle ELi keskmise 2337. destatis.

Pagulaste paremaks kaitsmiseks ja toetamiseks Euroopas tuleb tähelepanu pöörata erinevatele tunnustamiskvootidele. Saksamaal on see määr 2023. aastal 52 protsenti, samas kui teistes ELi riikides, nagu Hispaania ja Rumeenia, on määrad oluliselt madalamad. Nagu öeldakse: "Igaüks on oma õnne peremees". Varjupaigamenetluste kontekstis saab selgeks, et õiguslik raamistik ja kaitsetaotlejate sotsiaalne integratsioon on nende õnnestumiseks üliolulised.

Viimaste kuude arengud on näidanud, et varjupaigapoliitika kujutab endast suuri väljakutseid nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Aegadel, mil paljud inimesed põgenevad tagakiusamise ja konfliktide eest, on oluline jääda valvsaks ja vaadata olukorda kriitiliselt. Lõppude lõpuks vajame me kõik inimkonna jaoks head oskust.