Olpel loomade varjupaiga ette hüljatud koer Erle – PETA pakub 500 euro suurust preemiat

Olpel loomade varjupaiga ette hüljatud koer Erle – PETA pakub 500 euro suurust preemiat

Kui kurva loo saime Olpelt: 30. septembril jäeti kohaliku loomade varjupaiga ette koer. Kell 7.30 avastas varjupaiga töötaja vaese looma märjal tekil, mis oli seotud märgiposti külge seotud. Tema juurest leiti eelmise omaniku käsitsi kirjutatud kiri, mis selgitas kurba otsust rahapuuduse ja tööpuuduse tõttu. On tõesti šokeeriv näha, kui kaugele inimesed mõnikord oma loomade pärast lähevad – õigemini ei lähe.

Hooldajate poolt “Erleks” ristitud koer on umbes kahe-nelja aastane ja on praegu loomade varjupaigas hea tervise juures. Teadaolevalt on ta sõbralik ja seltskonda hästi sulandunud: Erle naudib selgelt teiste koertega mängimist ja jalutuskäike. Kuid ta näitab ka hirmu teatud objektide ees, mis on tema ellu selgelt jälje jätnud. Seda tugevdab eriti asjaolu, et ta on kiibistatud, kuid registreerimata.

Peatamine ei ole tühine süütegu

Emotsionaalne kaasatus sotsiaalmeedias oli kõrge. Loomade varjupaiga eest vastutajad kogevad kommentaaride laine, mis väljendavad nii haletsust koera suhtes kui ka kritiseerivad endisi omanikke. Raske on näha, kui sageli meie ühiskonnas loomade hülgamist juhtub. Saksamaa loomakaitseseadused keelavad sellise julma käitumise, nagu on sätestatud loomakaitseseaduse paragrahvis 3. Väärtegude eest saab karistada rahatrahvi või vangistusega. Meedia kajastab sellistest juhtumitest korduvalt, mis tõstab elanikkonna teadlikkust loomakaitsest.

Erle juhtumi klaarimiseks on PETA ja Olpe loomade varjupaik välja pakkunud 500 euro suurust tasu koera päritolu teabe eest. Videokaadritest nähtub, et ta seoti kinni alles vahetult enne avastamist. Teavet saab esitada e-posti teel aadressil info@tierheim-olpe.de või telefoni teel PETA-le.

Kuidas Erlel praegu läheb?

Lepp on hästi integreerunud loomade varjupaika. Hooldajad tagavad, et teda hoitakse liigikohasel viisil ja ta saab regulaarset arstiabi. Loomade varjupaik pakub varjupaiku kõikidele loomadele ja tagab seeläbi mõnusa kliima. Paljude loomade olukord kodudes pole aga sageli lihtne. Igapäevaelu on selgelt reguleeritud ja nõudmised kõrged, sest nii loomade adopteerimine kui igapäevane hooldamine toovad omad väljakutsed.

Paljud loomade varjupaigad on rahalise surve all ja toetuvad annetustele. Nad sooviksid tööle võtta rohkem vabatahtlikke, et muuta oma igapäevatöö lihtsamaks, et nad saaksid iga looma eest parimal võimalikul viisil hoolitseda. Kogukonna kaasamine on eriti oluline, kuna see mitte ainult ei aita loomi, vaid tõstab ka teadlikkust loomakaitsest Saksamaal.

Olenemata Erle jutust jääb üle vaid loota, et keegi leiab talle hea kodu – sest igal loomal on õigus õnnelikule elule. Kas inimene kaotab oma ahastuses tunde oma kaasolendi vastu või on ehk väljapääs meeleheitlikust olukorrast? Loomakaitse ja vastutuse teemalises arutelus peaksime kõik endalt küsima, kuidas saaksime loomi paremini kaitsta ja kuidas saaksime oma ühiskonda jätkusuutlikult toetada.

Ja mida Erle sooviks? Võib-olla soe korv ja väljavaade uuele elule ilma hirmu ja hülgamiseta. Nagu me kõik teame, sureb lootus viimasena.

Erle kurva loo kohta lisateabe saamiseks külastage artiklite autor vasikas ja Lokalplus.nrw. Lisateavet loomakaitseseaduste kohta leiate aadressilt onestoppetsguidede.com.