Recklinghauseni politsei nõuandekogu: uued strateegiad klannikuritegevuse vastu!

Recklinghauseni politsei nõuandekogu: uued strateegiad klannikuritegevuse vastu!

24. oktoobril toimus Recklinghauseni politsei peakorteris politsei nõuandekogu koosolek, kus arutati olulisi teemasid. Koosolekut juhatas aseesimees Franz-Josef Thorwesten ja tutvustas koos politseiülema Friederike Zurhauseniga päevakorda. See hõlmas nii kinnistute staatust kui ka elektrooniliste toimikute kasutuselevõttu kriminaalasjades. Eelkõige keskenduti klannikuritegevuse arengule piirkonnas, mis ei puuduta ainult politseid, vaid ka elanikkonda ja tekitab muret. Valju DW Saksamaal on sellel teemal tunnustatud uurimistulemusi, mis näitavad, et nn klannide tegelik kuritegevusega seotud tegevus on sageli liialdatud.

Kohtumisel tänas politseijuht Zurhausen politsei nõuandekogu esimeest hr Gunnemanni eduka koostöö eest. Kohtumise eripäraks oli hüvastijätt Thorwesteniga, kes sai Recklinghauseni politsei peakorterist oma töö mälestuseks mündi. Eelseisvaid kohalikke valimisi silmas pidades tuleb uus linnaosakogu koosseis, mis avaldab mõju ka politsei nõuandekogule. Osa liikmeid pole enam saadaval, mis võiks edaspidiseks politseitööks värsket õhku hingata.

Klannikuritegevuse uurimine

Klannikuritegevuse teema on väga aktuaalne ka politseivõimude jaoks. Alates 2015. aastast araabia, türgi ja kurdi suurperekondi uurinud ekspert Mahmoud Jaraba kritiseerib mõiste “klann” kasutamist meedias ja politseidebatis kui eksitavat. Ta väidab, et tegelikku kuritegevust tuleks sageli vaadelda kui "perekondlikku kuritegevust", mis hõlmab hea sidemega pereliikmeid nii kodus kui ka välismaal. Need perekonnad ei ole oma olemuselt sugugi homogeensed ja suurem osa liikmetest keeldub kuritegevusest ning soovib selle asemel tõhusaid meetmeid kuritegevuse vastu.

Mitmes föderaalliidus, sealhulgas Nordrhein-Westfalenis, on võimud võtnud meetmeid selle kuritegevuse vastu võitlemiseks. Näiteks viiakse läbi regulaarseid kontrolle ja haaranguid, kuid nende meetmete tõhusus seatakse kriitilise kahtluse alla. Kriminoloog Daniela Hunold kritiseerib õigusraamistikku ja nende strateegiate tõhusust. Lõppkokkuvõttes on kodanike subjektiivne turvatunne keskne aspekt, mis meetmeid mõjutab.

Pilk popkultuuri

Veel ühe põneva aspekti krimiteema raames võib leida meediamaastikul, kus sellised sarjad nagu “Kriminaalsed meeled” meeldivad laiale publikule. Hitt Ameerika politseisari, mis esilinastus 2005. aastal, järgib FBI käitumisanalüüsi üksuse (BAU) profiilitegijate meeskonda. Põnevate tegelaste ja keeruliste kriminaalasjadega seriaal õnnestub kuritegevuse teemale valgust heita. Kuigi me tegeleme rohkem tõeliste uurimistega, näitab seeria, kui keeruline on kuritegevuse teema.

Kokkuvõtteks olgu öeldud, et politsei nõuandekogu käesolev koosolek ei olnud mitte ainult politsei jaoks oluline, vaid tõstatas ka kaugeleulatuvaid küsimusi turvalisusest ja avalikkuse arusaamast kuritegevusest. Väljakutsed, mida tekitavad sellised asjad nagu klannikuritegevus ja politsei vastutus, jäävad kogukonnas pidevaks aruteluteemaks.