Kriis Bergischesi maal: ettevõtted võitlevad halva äri vastu!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Solingen kannatab tööstuse müügi vähenemise tõttu. Ettevõtted on hädas suurte kulude ja oskustööliste puudusega.

Solingen leidet unter Umsatzrückgängen in der Industrie. Unternehmen kämpfen mit hohen Kosten und Fachkräftemangel.
Solingen kannatab tööstuse müügi vähenemise tõttu. Ettevõtted on hädas suurte kulude ja oskustööliste puudusega.

Kriis Bergischesi maal: ettevõtted võitlevad halva äri vastu!

Bergisches Landis muutub meeleolu ettevõtete seas üha süngemaks. Vastavalt hiljutisele raportile Bergische IHK Tellimuse olukord tööstuses ja hulgimüügis on sügisel 2025 väga pingeline. Pooled 526 küsitletud ettevõttest on tänavu kannatanud müügimahus, mis mõjutab oluliselt nende konkurentsivõimet. Pingelisele olukorrale aitavad kaasa ka suured kulutused energiale ja personalile ning muudavad paljude ettevõtete elu keeruliseks.

Nagu andmed näitavad, hindab oma majanduslikku olukorda heaks vaid 19 protsenti ettevõtetest; peaaegu pooled peavad seda rahuldavaks. Asjad tunduvad ebameeldivamad kolmandiku uuringus osalejate jaoks, kes teatavad halvast ärist. Äriolukorra indeks on miinus 14,8 punktil, mis näitab selgelt, et olukord on jätkuvalt halvenenud.

Mõju piirkonna majandusele

On ka piirkondlikke erinevusi: Wuppertalis ja Solingenis on äriolukord vaid veidi halvenenud, Remscheidis aga järsk langus. Murettekitav on ka asjaolu, et 25 protsenti ettevõtetest ootab olukorra edasist halvenemist, samas kui vaid 17 protsenti loodab paranemist. Lisaks teatab 60 protsenti tööstusettevõtetest alakasutatud tootmisvõimsustest – kõrgeim näitaja alates 2020. aasta sügisest. Selline signaal mitte ainult ei avalda ettevõtetele survet, vaid tekitab ka küsimuse, kui palju töökohti suudetakse säilitada.

Suureneb hirm töökohtade vähendamise ees, eriti tööstuses, kus üle poole tööstusettevõtetest plaanib investeeringuid vähendada. Ebakindlust süvendab jätkuv oskuste nappus, mis toob taas esile koolitusturu probleemid. Rohkem kui veerandil ettevõtetest on raskusi vabade töökohtade täitmisega – eriti duaalse koolitusega ametikohtadel. A DIHK aruanne tekitab kahtlusi mitte ainult koolituse, vaid ka järgnevate põlvkondade üleandmiste osas ettevõtetes. Lõhe olemasolevate omanike ja potentsiaalsete järglaste vahel on alates 2019. aastast peaaegu kahekordistunud.

Trendid ja tulevikuväljavaated

Ka Saksamaa majanduslik olukord on keeruline. 2025. aasta teises kvartalis kahanes sisemajanduse koguprodukt (SKP) eelmise kvartaliga võrreldes ootamatult 0,3 protsenti, nii föderaalne majandusministeerium teatatud. See areng on tingitud muu hulgas ka ekspordiäri eriefektidest, mis on praegu märgatavalt vähenemas. Ettevaatlikke lootusi majanduse taastumiseks varjutavad siseturu väljakutsed. Nõudlus jääb ootustele alla, mis tõmbab ettevõtjate meeleolu alla.

Lähikuudel on oodata, et föderaalvalitsuse majandus- ja finantspoliitilistel meetmetel on mõju ainult keskmises ja pikas perspektiivis. Jaemüügisektor näib olevat suures osas stabiilne, samas kui transpordisektor ei ole vastuoluliste hinnangute tõttu täiesti veenev. Kuigi teenindussektor annab positiivse tõuke, on see hädas tööstusklientide tellimuste vähenemisega.

Neid väljakutseid ei tunta ainult kohalikul tasandil. Aruanne näitab, et Saksa ettevõtted suunavad oma investeeringuid üha enam välismaale, et vältida kohalike kulude survet. Selline suundumus võib pikas perspektiivis kahjustada Saksamaa konkurentsivõimet, samal ajal kui ettevõtted ise otsivad sageli optimistlikke väljavaateid – tasakaalustamist pragmatismi ja lootuse vahel.