Roheliste juht Brantner kritiseerib Merzi: nõrk juhtimine ajateenistuses!

Roheliste juht Brantner kritiseerib Merzi: nõrk juhtimine ajateenistuses!

Tänases debatis sõjaväeteenistuse teemal tõmbavad tähelepanu Saksamaa poliitilised liidrid. Erfurtis toimunud parteikonverentsil seadis roheliste partei föderaalesimees Franziska Brantner teravalt kahtluse alla CDU ja SPD juhtimise. Brantner kritiseeris eriti kantsler Friedrich Merzi ja süüdistas teda nõrgas käitumises ajateenistuse loteriisüsteemi arutelus. Tema arvates peegeldab nende kahe partei praegune olukord nõrka juhtimist, mis on nüüdseks ilmselge kõikjal, eriti mis puudutab Ukraina toetamist. Merzi kritiseeritakse ka kõhkleva hoiaku pärast Tauruse tiibrakettide riiki tarnimise küsimuses. Brantneri hinnangul võib CDU ja SPD koalitsioon osutuda veelgi lõhestatumaks kui eelmine, oma seadusandliku perioodi lõpusirgel fooriliit.

Sõjaväeteenistus on viimastel nädalatel ikka ja jälle uudistelehtedes olnud. 14. oktoobril 2025 arutati Markus Lanzi saates selleteemalisi poliitilisi ebaselgusi. Selgus, et valitsuskabineti 27. augusti otsus kohustab kõiki 18-aastaseid täitma sobivusankeedi ajateenistushuvi kohta. Kuigi mehed peavad selle küsimustiku täitma, jääb see naistele vabatahtlikuks. Arutelu ajateenistuse üle peavad paljude arvates hädavajalikuks Bundeswehri tuleviku jaoks, mis vajab rohkem sõjalist võimekust, et saavutada NATO eesmärk, milleks on 2035. aastaks 90 000 ajateenijat. CDU peasekretär Carsten Linnemann kutsus üles sellesse protsessi siduvamaid elemente kasutama.

Ebaõnnestunud kompromiss

Pärast seda, kui CDU ja SPD leppisid kiiresti kokku ajateenistuse loteriisüsteemis, varises see kompromiss lühikese aja pärast kokku. Linnemann ütles, et Saksamaa vajab igal aastal 10 000 ajateenijat ja kui vabatahtlikke ei jätku, peaks ta kaaluma loteriisüsteemi. Kaitseminister Boris Pistorius on kriitika all, sest teda süüdistatakse fraktsioonide kokkuleppe torpedeerimises. Mõlema leeri kriitikud nõuavad suuremat selgust ja tulemusi, et vabatahtlike abiga ajateenistust stabiliseerida. Vastupanu nendele meetmetele kasvab, eriti aktiivsete sõjavastaste aktivistide seas, kes meelt avaldavad Kölnis.

Perspektiivid ja väljakutsed

Arutelu ajateenistuse üle on suunatud ka Bundeswehri tugevdamisele. Plaan on suurendada sõdurite arvu 2035. aastaks vähemalt 260 000 tegevväelaseni ja kahekordistada reservväelaste arvu. Uus seadusandlus lubab föderaalvalitsusel isegi välja kutsuda väljakutsumiskorralduse väljaspool pingeid või kaitsejuhtumeid. Kuid Bundestagi heakskiit on endiselt hädavajalik.

Väljakutsed on selged: sellised kriitikud nagu Norbert Röttgen CDU-st ja Katharina Dröge rohelistest kurdavad juba, et praegune seadus ei ole piisav noorte teenistusse meelitamiseks. Bundeswehri assotsiatsioon juhib tähelepanu olulistele puudujääkidele seoses personali värbamise ja hoidmisega. Suurem osa elanikkonnast jälgib arenguid skeptiliselt ja mõtleb, kas Bundeswehr suudab vabatahtliku teenistusega ellu jääda.

Ajal, mil julgeolekuolukord Euroopas on Ukraina konflikti tõttu jätkuvalt pingeline, on sõjaväeteenistusest saamas sisepoliitikas rohkem kui kunagi varem tüliõunaks. Kuidas osapooled praeguseid konflikte lahendada suudavad, jääb alles näha. Debatid sõjaväereformi üle on aga kõike muud kui lõppenud.

Lisateavet ajateenistuse praeguste arengute kohta leiate aruannetest lõunasakslased, ZDF ja päevauudised juurde.