Kärnteni ettevõtted surve all: bürokraatia pidurdab majandust!

Kärnteni ettevõtted surve all: bürokraatia pidurdab majandust!

Kärntenis valitseb suur segadus: kohalik majandus on järjest suurema surve all, mille põhjuseks on peamiselt regulatsioonide tulva ja bürokraatia hullus. Kärnteni majanduskoja presidendi Jürgen Mandli juhtimisel on olukord selgelt välja toodud. Vaatamata palju reklaamitud "buzz-sõnadele", nagu dereguleerimine ja debürokratiseerimine, ei ole tõsiseid lihtsustusi. Mandl ütleb, et poliitikud pole olukorra tõsidusest aru saanud ja ärgitab inimesi tegema julgeid otsuseid.

Kontrollimaania jookseb läbi praeguste arengute nagu läbiv joon. Rahandusminister Marterbauer kiitis hiljuti „2025. aasta palga- ja sotsiaaldumpingu vastu võitlemise kontrollikava“, mis keskendub peamiselt maanteetranspordile. Mandl suhtub sellesse plaani aga kriitiliselt, eriti pidades silmas väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele ette tulevaid täiendavaid koormusi: "Näen töötajatele kokkulepitud nädalatundide tühistamist alates 2026. aastast täiendava ahistamisena," selgitab Mandl. Lisaks on finantspolitseil tänavu plaanis vähemalt 1300 kontrolli, mis suurendab ettevõtjate survet veelgi.

Bürokraatia kui kasvu pidur

Kuid see pole veel kõik. Liigse bürokraatia tagajärjed on laastavad. Ettevõtted kulutavad rohkem aega eeskirjadega tegelemisele kui tegelikult äri ajamisele. „Eeskirjad pole mitte ainult koormavad, vaid ka ebaefektiivsed,“ kirjeldab Mandl olukorda. Pikad ehitusõiguse menetlused ja ranged keskkonnaeeskirjad muudavad paljude Kärnteni ettevõtete elu õnnetuks.

• Kostenexplosion durch Bürokratie
• Wachstumsbremse für Innovationen
• Abwanderung von Betrieben bedroht regionale Wertschöpfung

Nende tingimuste all kannatavad eelkõige väiksemad ettevõtted, mis ei tähenda ainult töökohtade ja oskusteabe kaotust, vaid seab ohtu ka kogu piirkondliku lisandväärtuse. Mandl kutsub osariigi valitsust üles rakendama üle 80 konkreetse meetme bürokraatia vähendamiseks, sealhulgas regulatsioonide lihtsustamiseks ja haldusprotsesside digitaliseerimiseks.

Üleskutse tegevusele

Vajadus praktiliste lahenduste järele on hädavajalik. „Me vajame reaalselt rakendatavaid eeskirju, mis edendavad innovatsiooni ja konkurentsivõimet,“ rõhutab Mandl. Probleemile aitab kaasa ka EL, kuna sellised juriidilised nõuded nagu tarneahela seadus muudavad olukorra veelgi hullemaks. Märgiks, et EL-is võib ka ümber mõelda, on komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni teade, et tarneahela seadust vähendatakse oluliselt.

Ülebürokratiseerimine on ammu jõudnud tasemele, mis ei ole enam jätkusuutlik. Nagu varasemad leiud näitavad, nõuab see praeguste struktuuride reformimiseks administratsiooni vastupidavust. "Tõelise bürokraatia vähendamisega tuleb tegeleda kohe, enne kui rohkem ettevõtteid rätiku alla viskavad," lõpetas Mandl.

Saab näha, kas poliitikas vastutavad isikud astuvad lõpuks vajalikke samme Kärnteni ettevõtete tingimuste parandamiseks või jätkab bürokraatiahullus majanduskasvu pärssimist.