Häire enne Reichstagi: Merzi poliitika heidutuse ja halvatuse vahel

Häire enne Reichstagi: Merzi poliitika heidutuse ja halvatuse vahel

Haridusreisil Berliinis: Briti ja ameeriklased uurivad impeeriumi. Selle reisi keskmes on külastus Reichstagi, mis on üks kuulsamaid parlamendihooneid Euroopas. Kuid kuigi turismiobjektid säravad, on Reichstagi ees sünge maastik. Ehituse tarad, betoonplokid ja konteinerid loovad pildi häirest, mis kajastab Saksamaa praegust poliitilist olukorda. Berliner Zeitungi sõnul ei sobi vabariigi väljaku ümberkujundamise plaanid Reichstagi hoone esteetika rõhutamiseks.

Igal aastal meelitab Reichstag umbes 2,5 miljonit külastajat, on üks külastatavamaid valitsuse hooneid maailmas. Kuid poliitilise olukorra kriitika muutub valjemaks. Föderaalse kantsleri Friedrich Merzi (CDU) uue valitsuse all kirjeldatud reformid näivad olevat ambitsioonikad ja improviseeritud. Välja kuulutatud reformide sügis on puudu, samas kui poliitilised osalejad jäävad halvatusesse ning väikestesse ja väikestesse. Suurte muutuste jaoks puudub energia ja julgust ning Merzi arvukad teadaanded näitavad vähe usaldusväärsust.

Poliitilised ambitsioonid ja kontseptsiooni puudumine

Veel üks punkt, mida Berliner Zeitung esile toob, on kasvav toetus opositsiooniparteidele nagu AFD ja vasakpoolsed. Vaatamata nägemise ja edusammude vajadusele on poliitiline maastik endiselt segane. Eksperdid nõuavad tugevat meetmeid, kuid Merzi valitsus on seni reaalse edu saavutamiseks vähe teinud.

Lisaks seisab Saksamaa energiapoliitika oluliste väljakutsetega. Energiaimpordi suurt osakaalu kritiseeritakse ebapiisavana. Viimased uuringud näitavad, et enamik sakslasi propageerib naasmist tuumaenergia juurde. See areng tuleb ajal, mil föderaalvalitsus kavatseb Gundremmingenis olemasolevad jahutustornid puhuda. Energiapoliitika kursuse muutmist näitab ka asjaolu, et föderaalvalitsus avab uutele tehnoloogiatele nagu väikesed modulaarsed tuumareaktorid (SMR), mida tuleb rahastada EL -i eelarvest, vaatamata esialgsele vastumeelsusele tuumaenergiale.

Reformid ja nägemused tulevikuks

Friedrich Merz esitas oma esimeses 14. mail toimunud valitsuse deklaratsioonis reforme, mis väidetavalt muudavad Saksamaa konkurentsivõimelisemaks. Plaanis on bürokraatia kaevandamine, madalamad energiahinnad ja investeeringud infrastruktuuri. Siiski on selge, et need meetmed nõuavad "suuri pingutusi" ja samal ajal on vaja produktiivsemat töökultuuri. Kavandatud maksusoodustus peaks aitama majandust, samal ajal kui Euroopas otsitakse tugevamat juhtrolli Saksamaal.

Föderaalvalitsus soovib ka küüditamisi tugevdada ja rõhutada, et Saksamaa on endiselt sisseränderiik. Arvestades infrastruktuuri puudujääki, mida föderaalse transpordiministeeriumi andmetel on järgmise nelja aasta jooksul hinnanguliselt 15 miljardit eurot, on vaja kiiresti investeerimismeetmeid.

Kuigi EL nõuab jätkuvalt kliimaeesmärke ja näeb CO2 auhinda keskseks instrumendiks, on Merzi tulevane poliitiline joon äärel: Saksamaa saavutab tegelikult uue õitsengu ja kuju ajastu või jääb kõik samaks? Järgmised paar kuud näitavad, kas Merzil ja tema valitsusel on vajalikud käed rooli ümber rebida.

Kodanike ja tulevaste põlvkondade jaoks võib loota, et suured sõnad järgivad ka tegusid - kuna praegu iseloomustavad poliitilised ambitsioonid pigem korralagedused ja ebakindlus.