Korrastus Riigipäeva ees: Merzi poliitika meeleheite ja halvatuse vahel

Korrastus Riigipäeva ees: Merzi poliitika meeleheite ja halvatuse vahel

Haridusreisil Berliinis: Britid ja ameeriklased uurivad impeeriumi. Selle reisi keskmes on Reichstagi, ühe Euroopa kuulsaima parlamendihoone külastus. Kuid kuigi turismiatraktsioonid säravad, on Reichstagi ees kõle vaatepilt. Ehituspiirded, betoonplokid ja konteinerid loovad korratuse kuvandi, mis peegeldab praegust poliitilist olukorda Saksamaal. Ajalehe Berliner Zeitung andmeil ei sobi Vabariigi väljaku ümberkujundamise plaanid Riigipäevahoone esteetika rõhutamiseks.

Reichstag meelitab igal aastal ligi 2,5 miljonit külastajat ja on üks enimkülastatud valitsushooneid maailmas. Kuid poliitilise olukorra kriitika muutub üha valjemaks. Kantsler Friedrich Merzi (CDU) uue valitsuse ajal kirjeldatud reformid näivad olevat ambitsioonikad ja improviseeritud. Väljakuulutatud “reformide sügis” ei realiseeru, samas kui poliitilised tegijad on halvatud ja väikesed-väikesed. Suurteks muutusteks napib energiat ja julgust ning Merzi arvukad teadaanded näitavad vähest usaldusväärsust.

Poliitilised ambitsioonid ja kontseptsiooni puudumine

Teine punkt, mida Berliner Zeitung esile tõstab, on kasvav toetus opositsioonierakondadele, nagu AfD ja vasakpoolsed. Vaatamata vajadusele visiooni ja edusammude järele on poliitiline maastik endiselt segane. Eksperdid nõuavad jõulisi meetmeid, kuid Merzi valitsus on seni teinud vähe, et saavutada tõelisi edusamme.

Saksamaa seisab silmitsi suurte väljakutsetega ka energiapoliitikas. Energiaimpordi suurt osakaalu kritiseeritakse kui ebapiisavat. Viimased küsitlused näitavad, et enamik sakslasi toetab tuumaenergia juurde naasmist. See areng toimub ajal, mil föderaalvalitsus kavatseb Gundremmingenis olemasolevad jahutustornid õhku lasta. Kursimuutus energiapoliitikas väljendub ka selles, et föderaalvalitsus avab end uutele tehnoloogiatele nagu väikesed modulaarsed tuumareaktorid (SMR), mida rahastatakse ELi eelarvest, hoolimata esialgsest vastumeelsusest tuumaenergia kasutamise vastu.

Reformid ja tulevikuvisioonid

Oma esimeses valitsuse avalduses 14. mail tutvustas Friedrich Merz reforme, mille eesmärk on muuta Saksamaa konkurentsivõimelisemaks. Plaanis on vähendada bürokraatiat, langetada energiahindu ja investeerida infrastruktuuri. Selge on aga see, et need meetmed nõuavad "tohutut pingutust" ja samal ajal on vaja produktiivsemat töökultuuri. Kavandatava maksusoodustuse eesmärk on anda majandusele hoogu, samal ajal kui Saksamaa püüdleb Euroopas tugevama juhtrolli poole.

Föderaalvalitsus soovib samuti suurendada küüditamisi ja rõhutab, et Saksamaa jääb immigratsioonimaaks. Arvestades taristu puudujääki, mis on föderaalse transpordiministeeriumi hinnangul järgmise nelja aasta jooksul 15 miljardit eurot, on hädasti vaja investeerimismeetmeid.

Kuigi EL nõuab jätkuvalt kliimaeesmärke ja näeb CO2 hinnakujundust keskse vahendina, on Merzi tulevane poliitiline suund ohus: kas Saksamaa saavutab tegelikult uue õitsengu ja ühise disaini ajastu või jääb kõik samaks? Kas Merzil ja tema valitsusel on vajalikke oskusi, et asjad ümber pöörata, näitavad lähikuud.

Kodanike ja tulevaste põlvede jaoks jääb üle vaid loota, et suurte sõnade taga on teod – sest hetkel iseloomustab poliitilisi ambitsioone korralagedus ja ebakindlus.