Alzey-Wormsi piirkond: edu võitluses sigade Aafrika katku vastu!
Alates 2024. aasta juulist on Alzey-Wormsi ringkonnas kinnitatud 26 sigade Aafrika katku juhtumit. Intensiivselt rakendatakse kaitsemeetmeid ja jahistrateegiaid metssigade populatsiooni vähendamiseks.

Alzey-Wormsi piirkond: edu võitluses sigade Aafrika katku vastu!
Praegu ei ole Alzey-Wormsi piirkonnas teatatud uutest sigade Aafrika katku (ASF) juhtudest. Valju wildundhund.de Alates 2024. aasta juulist on avastatud kokku 26 juhtumit, viimane registreeriti 17. märtsil 2025. Haigestunud metssead on pärit Gimbsheimi Vana-Reini piirkonna tuumikpiirkonnast, kus kehtivad nüüd ranged turvameetmed.
ASF-i leviku tõkestamiseks püstitati spetsiaalselt elektrikarjused. Mööda Reini jookseb tara, et haigus Hesseni ei pääseks. Teine tara ulatub piki raudteeliini Guntersblumist Osthofeni ja mööda föderaalset maanteed 9 Wormsist lõunas. Lisaks paigaldati maanteedele 63 ja 61 vastavad kaugtõkked, et vältida võimalike nakatunud metssigade sissepääsu. Need meetmed on osa terviklikust strateegiast, mille eesmärk on vähendada metssigade populatsiooni mõjutatud piirkonnas. Metssigade arvukust vähendati hinnanguliselt 100 loomalt umbes 15 loomani.
Täiendavad isoleerimismeetmed
Kohandatud on ka jahiseadust: tuumvööndist väljaspool asuvatel aladel võib küttida teisi ulukiliike, kui seal on viimase viie aasta jooksul lastud vähem kui kaks metssiga 100 hektari kohta. Hetkel on jahipidamine lubatud vaid summutiga püstijahina. Jahipiiranguid on viimastel nädalatel korduvalt leevendatud, viimati 2025. aasta märtsis.
Metssigade edasiseks jälgimiseks kasutatakse koerte meeskondi ja droonilende. Seegrabeni looduskaitsealal märgati veel üksikuid metssigu, kuid ka siin on populatsioon oluliselt vähenenud. Mõjutatud ala piiritlemine on nüüdseks lõpetatud, mis on veelgi vähendanud ASF leviku ohtu.
Suur pilt
ASF-i oht ei ole aga ainult piirkondlik, vaid riiklik küsimus. Saksamaal registreeriti 2024. aastal kokku 871 ASF juhtumit, sealhulgas 11 kodusigadel. Nakkusoht tuleneb eelkõige metssigadest, keda peetakse haiguse peamisteks levitajateks. Huvitaval kombel juhivad eksperdid tähelepanu sellele, et ASF-i viirused võivad lihas pikka aega ellu jääda ja inimesed on peamiseks riskiteguriks. See juhtub sageli ebaõigesti kõrvaldatud toidujääkide tõttu, mis võivad olla metssigade toiduallikaks. Selle vastu võitlemiseks korraldab föderaalne toidu- ja põllumajandusministeerium seakasvatuse hügieeni käsitlevaid hariduskampaaniaid.
Euroopa loomatervishoiuseaduse praeguste nõuete kohaselt saab II keelutsooni tühistada vaid juhul, kui kaheteistkümne kuu jooksul ei tuvastata ühtegi ASF-positiivset looma. See näitab, kui tõsiselt võetakse olukorda teistes liidumaades, näiteks Nordrhein-Westfalenis. Siin on jahimeestel lubatud metssigade paremaks jälgimiseks kasutada spetsiaalseid öövaatlusseadmeid. Samuti on kavandamisel meetmed väiksemate seafarmide kaitseks, et vältida kokkupuudet metssigade ja kodusigade vahel, mis on haiguse vastu võitlemisel hädavajalik kaitse.
Piirkonnas toimunud arengud ja jätkuvad jõupingutused ASF-i tõrjeks rõhutavad tervikliku lähenemisviisi kiireloomulisust ja tähtsust haiguse vastu võitlemisel. Elanikkonda kutsutakse aktiivselt kaasa lööma ja juhtima tähelepanu sigade Aafrika katku riskidele, et vältida selle edasist levikut.