Suche
Mein Konto
Behrensi meistriteos: pilk Frankfurdi tööstusarhitektuurile!
Avastage Bad Kreuznach: ülevaade Peter Behrensi arhitektuurist ja tema töö tähtsusest tööstuse jaoks.
Behrensi meistriteos: pilk Frankfurdi tööstusarhitektuurile!
22. detsembril 2025 linastub kinos kaksikfilm, mis on pühendatud arhitekt Peter Behrensi elule ja loomingule. Pealkirja all "Peter Behrens – visandiplaadist Alexanderplatzini", esimene osa uurib Behrensi arhitektuuri arengut. Siin on salvestused ja intervjuud kombineeritud, et näidata põnevat teekonda juugendstiilis ornamentidest tööstusarhitektuuri objektiivsuseni. Keskendutakse üllatavatele teostustele ja teedrajavatele lähenemistele, mida Behrens oma töös järgis. Dokumentaalfilm annab vaatajale sügava ülevaate tema olulisest rollist 20. sajandi moodsa arhitektuuri teerajajana.
Programmi teine osa "Konverteeritud valgus – tööstusarhitektuuri manifestid", on pühendatud Hoechst AG administratiivhoonele Frankfurdis, mis valmis 1924. aastal. Hoone on tuntuks saanud oma silmapaistvate arhitektuuriliste elementide, nagu silmatorkav torn ja pilkupüüdev sild, poolest, mis leidsid oma koha isegi Hoechst AG ettevõtte logol. Maja, mida kõnekeeles tuntakse ka kui "Converted Light", sai maailmakuulsaks linnapildiks ja sai tänaseks veel linnapildiks. lossid, on märk Behrensi uuenduslikust lähenemisest tööstushoonetele.
Arhitektuur ja mälestisekaitse
Aastatel 1920–1924 ehitatud Peter Behrensi hoonet ei vaadelda mitte ainult endise Hoechst AG tehnilise haldushoonena, vaid see kuulub ka tööstuspärandi marsruudi alla ja on kaitstud tööstusmälestisena. Eriomadused, nagu spektraalvärviline aatrium, kus domineerivad kolm kristallilaadset klaaskuplit, ning värvide ja kujundite koosmõju kuplikujulises saalis muudavad selle arhitektuurihuviliste jaoks populaarseks sihtkohaks. Näitusesaal restaureeriti 2008. aastal ja seda saab külastada kord aastas toimuvatel tasuta giidituuridel.
Kuid Behrensi mõju ulatub palju kaugemale tema enda hoonetest. Ta mängis otsustavat rolli arhitektuuriliikumises, mis viis Saksamaa agraarühiskonnast linnamodernsuseni. Seda arengut mõjutas oluliselt linnastumine, mis aastatel 1871–1914 tagas linna elanikkonna osakaalu tõusu 36%-lt ligikaudu 60%-ni. Kui Inglismaa tegeles tööstusrevolutsiooni probleemidega 50 aastat varem, siis Behrensi aitas kujundada, võib Saksamaal tänapäevalgi leida jälgi.
Sellise tulevikku vaatava mõtteviisi näide on aedlinnaliikumine, mis sai alguse 1900. aastate alguses. Eesmärk oli võimaldada tervislikumaid elutingimusi, luues töötajatele aedlinnad. Behrensi arhitektuur ei toeta mitte ainult esteetika ja funktsionaalsuse kombinatsiooni, vaid esindab ka sel ajal toimunud sotsiaalseid muutusi.
Kokkuvõtteks võib öelda, et topeltelement ei näita mitte ainult Peter Behrensi muljetavaldavaid hooneid, vaid peegeldab ka sotsiaalset ja kultuurilist konteksti, milles tema teosed loodi. Kinode külastamine, kus neid põnevaid dokumentaalfilme näidatakse, on väärt mitte ainult arhitektuurifännidele, vaid kõigile, kes soovivad kogeda kunsti, tehnoloogia ja ühiskonna koosmõju 20. sajandil.