Suche
Mein Konto
Raudtee renessanss Rheinland-Pfalzis: 12 marsruuti taasaktiveeritakse!
Rheinland-Pfalz kavatseb kliimasõbralikuma liikuvuse edendamiseks taasaktiveerida 12 kasutusest välja jäänud raudteeliini.
Raudtee renessanss Rheinland-Pfalzis: 12 marsruuti taasaktiveeritakse!
Rheinland-Pfalz on seadnud endale ambitsioonika eesmärgi: taasaktiveerida kasutusest väljas olevad raudteeliinid, et edendada kliimasõbralikku liikuvust ja tugevdada maapiirkondi. Minister Katrin Eder tutvustas kliima-, energeetika- ja liikuvuskomisjonis (AKEM) tehtud edusamme ning rõhutas, et eesmärk on plaanitud projektid kiiresti ellu viia. Põhiidee? Et 2030. aastaks oluliselt suurendada raudteeliikluse toimivust ja samal ajal suunata rohkem kauba- ja reisijatevedu maanteedelt raudteele, nagu vdv.de kokkuvõttes on.
Taasaktiveerimise raamistiku tõhusaks muutmiseks on Liikumisministeerium koostanud hoolika tulu-kulu analüüsi (NKI) põhjal prioriteetide nimekirja. Kokku uuritakse 12 raudteeliini sobivust, mille kohta on juba kümme tulemust. Parima hinnanguga marsruutide hulka kuuluvad Brexbachtalbahn Engersist Siershahni, mille NKI on 3,89, samas kui negatiivse NKI-ga Eistalbahniga enam ei tegeleta. Uuritud marsruutide ülevaade näitab:
| Marsruut | NKI |
|---|---|
| Engers – Siershahn (Brexbachtalbahn) | 3.89 |
| Koblenz – Lützel – Bassenheim | 2.63 |
| Landau – Germersheim | 1.86 |
| Langmeil – Monsheim (Zellertalbahn) | 1.5 |
| Staudernheim – Lauterecken – Grumbach (Glantalbahn) | 1.44 |
| Hinterweidenthal East – Bundenthal-Rumbach (Wieslauterbahn) | 1.3 |
| Kaisersesch – Gerolstein (Eifelquerbahn) | 1.12 |
| Linz – Kalenborn (Kasbachtalbahn) | 1.12 |
Vaadake võimalusi
Lisaks positiivsele NKI-le on ka marsruute, mida ei saa rohkem arvesse võtta, kuna need ei ole majanduslikult tasuvad. Minister Eder rõhutab, et vaatamata negatiivsetele tulemustele on trassi kindlustamine nendele liinidele jätkuvalt oluline. "Kui üldtingimused muutuvad, oleme valmis," ütleb Eder. Selleks kaasatakse analüüsidesse sellised kriteeriumid nagu süsteemi vastupidavus, turismipotentsiaal ja CO2 kokkuhoid.
Föderaalsel tasandil on olemas selge strateegia raudteeliinide taasaktiveerimiseks. Aastaks 2030 tahetakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada 55 protsendi võrra, mis saavutatakse muuhulgas raudteetranspordi tugevdamisega. Föderaalvalitsus eraldab selleks aastas miljard eurot, mis suureneb alates 2025. aastast kahe miljardi euroni. See tähendab, et kuni 90 protsenti infrastruktuuri kuludest rahastatakse kohaliku transpordi rahastamise seaduse (GVFG) kaudu, nagu [swr.de](https://www.swr.de/swraktuell/rheinland-pfalz/12-in-rlp Werden-fuer-moegliche-reaktiv-untersucht-100.html) lisab.
Samm tulevikku
Taasaktiveerimiskavad ei ole ainult suurlinnade lugu, vaid on mõeldud ka maapiirkondade õitsengu võimaldamiseks. Keskendutakse elukohaühenduste parandamisele ja parema elukvaliteedi pakkumisele jätkusuutliku liikuvuse kaudu. Analüüsitud 12 raudteemarsruuti on oluline ehitusmaterjal Rheinland-Pfalzi raudteevõrgustiku taas atraktiivsemaks muutmisel.
Kuid see, kas taasaktiveerimine lõpuks ellu viiakse, otsustab Rheinland-Pfalzi liidumaa parlament. Avalik arutelu on täies hoos ning reisijateühendus Pro Bahn väljendab muret ajastamise ja konkurentsi pärast teiste transpordiliikidega.
Rheinland-Pfalzi raudteetranspordi tulevik on endiselt põnev ja kodanikud võivad oodata, kuidas asjad arenevad. Samm õiges suunas on juba astutud ning ootused hästi toimivatele raudteeühendustele piirkonnas kasvavad.