Klöckneri kriitika: Liidupäev boikoteerib CSD-d ja vikerkaarelippu!

Klöckneri kriitika: Liidupäev boikoteerib CSD-d ja vikerkaarelippu!

Bundestagi presidendi Julia Klöckneri (CDU) otsus, et Bundestagi administratsioon ei osale sel aastal Berliinis toimuval Christopher Street Day’l (CSD), lööb laineid ja tekitab LGBTI-kogukonnas laialdast kriitikat. Klöckner keelas Bundestagi töötajatel meeleavaldusel äratuntava seltskonnana osa võtta ning samuti ei lubanud ürituse päeval Reichstagi hoonele heisata vikerkaarelippu. Ta seostas oma tegevust neutraalsuse nõudega ja juhtis tähelepanu sellele, et Bundestagi administratsioon ei tohi osaleda poliitilistel meeleavaldustel ja avalikel koosolekutel, samas kui töövälised töötajad võivad loomulikult sellest osa võtta. See otsus tehti hoolimata varasemast traditsioonist, mille kohaselt Bundestagi administratsioon on viimastel aastatel alati näidanud tugevat ja nähtavat kohalolekut Berliini CSD-s. Berliner CSD assotsiatsioon rõhutab, et taganemist peetakse "veidra nähtavuse aktiivseks tagasilükkamiseks" ja nõuab, et Klöckner teeks oma seisukoha selgitamiseks avaliku avalduse. [SWR] teatab, et Klöckner näeb seda osana oma neutraalsuskohustusest.

Rheinland-Pfalzis on reaktsioon Klöckneri otsusele sama selge. LGBTI-rühmituste ühendus Queernet-RLP kritiseeris seda aktsiooni teravalt, Queernet-RLP pressiesindaja Joachim Schulte väitis, et Klöckneri otsus teenib sotsiaalset suundumust, mis piirab inimeste vabadust. Lisaks märkis Koblenzeri queer-i esindaja Patricia Pederzani, et LGBTQI ei ole ideoloogiline konstruktsioon, vaid pigem osa identiteedist, seades seega kahtluse alla Klöckneri neutraalsuse seisukoha. Ka Rheinland-Pfalzi liidumaa parlamendi president Hendrik Hering (SPD) võtab Klöcknerit tõsiselt. Ta näeb CSD-d asendamatu võrdõiguslikkuse ja austuse sümbolina ning osana riigi kohustusest kaitsta veidraid inimesi. Seda tähtsust ühiskonnale tervikuna rõhutatakse ka Bad Kreuznachis, kus linnavalitsused, nagu Mainz, Nierstein ja Bingen, toetavad CSD-d. Stefan Butz, CSD korraldaja Bad Kreuznachis, kirjeldab Klöckneri otsust kui vale signaali.

Christopher Street Day juured

Christopher Street Day juured on 20. sajandi alguses Saksamaal alguse saanud LGBTI-liikumise protestides. Võtmehetk oli politsei rahutus New Yorgi Stonewall Innis 1969. aastal, kus LGBTI inimesed seisid diskrimineerimisele vastu. Aasta hiljem, 28. juunil 1970, toimus esimene “Christopher Street Liberation Day”, mida peetakse esimeseks Pride’i meeleavalduseks ja mida nüüdseks tähistatakse kogu maailmas sadade tuhandete osalejatega. Juuni, ametlik uhkusekuu, teeb tugeva avalduse LGBTI-kogukondade nähtavuse ja õiguste kohta. Kuigi õiguslik olukord on paljudes riikides edenenud – näiteks Saksamaal abielu kõigi jaoks – on endiselt palju täitmata nõudeid. Nende hulka kuuluvad muu hulgas enesemääramisseaduse kehtestamine ja reformid põlvnemisõiguses. LGBTI-inimeste vastu suunatud rünnakud on endiselt tõsine probleem, mistõttu on oluline jätkuv protest ja solidaarsus Pride'i sündmuste ajal. [Amnesty] juhib tähelepanu sellele, et vaatamata mõningatele positiivsetele arengutele, nagu suurim Pride'i paraad Moldovas, on LGBTI-aktivistide vastu sügavad repressioonid teistes riikides, näiteks Venemaal ja Türgis.

Selle taustal, ajal, mil LGBTI-inimeste nähtavus ja õiguste kaitse on olulisem kui kunagi varem, tajutakse Klöckneri otsust sammuna tagasi. CSD ei paku mitte ainult ruumi mitmekesisuse tähistamiseks, vaid on ka oluline foorum diskrimineerimise ja võrdsuse vastu protestimiseks. Nõue täieliku võrdsuse ja kõigi inimeste identiteedi austamise järele jääb seetõttu keskseks ja asjakohaseks.