Seenioride Liit kaitseb end: Boomer soolod” ohustavad pensionisüsteemi!

Seenioride Liit kaitseb end: Boomer soolod” ohustavad pensionisüsteemi!

Arutelu pensionikindlustuse tuleviku üle Saksamaal muutub üha tulisemaks, eriti kui tegemist on uue “buumi soolo” ettepanekuga. Rheinland-Pfalzi CDU seenioride liit on selle kontseptsiooni vastu selgelt sõna võtnud. Osariigi esimees Karl-Heinz Totz väljendas Birkenfeld SU ringkonnaliidu korraldatud üritusel oma muret ning kirjeldas kavandatavat pensionide, pensionide ja pensionide erimaksu ebaõiglasena ja põhiseaduslikult küsitavaks. Ta rõhutab, et kogu elu töötanud ja süsteemi sissemakseid teinud inimesed peaksid saama vanemas eas loota sobivatele toetustele, ilma et neid täiendavalt koormataks uute maksudega. Seda perspektiivi näevad paljud kui ausa tegevuse väljendust, mida Eakate Liit toetab.

“Buumiaegne solidaarsus” hõlmaks kümneprotsendilist erimaksu kogu pensionitulult ja see võiks puudutada eelkõige jõukamaid pensionäre, et toetada madalama sissetulekuga pensionäre. See idee, mille võttis mängu Saksa Majandusuuringute Instituut (DIW), on mõeldud eelkõige demograafiliste muutuste eelseisvate väljakutsete arvessevõtmiseks. Teadlased nagu Peter Haan on juba juhtinud tähelepanu sellele, et varem ei loodud pensionisüsteemi jätkusuutlikuks stabiliseerimiseks piisavaid reserve. Paljude pensionäride jaoks on olukord endiselt pingeline: Vastavalt Deutschlandfunk 61% pensionäridest saab alla 1200 euro neto kuus ja kolmandik koguni alla 750 euro, mis lükkab nad vaesuspiirile.

Poliitilised reaktsioonid ja väljakutsed

Poliitmaastikul kostub ettepaneku kohta aga ka kriitilisi hääli. IW Köln ja Maksumaksjate Liit hoiatavad, et buumiaegne solidaarsus võib õõnestada pensionikindlustuse põhimõtet. DIW on ka märkinud, et jõukate pensionäride mõõdukast koormusest ei piisa oluliste muutuste elluviimiseks. Üha enam kutsutakse üles pensionisüsteemi reformima ZDF häälekalt toetavad eksperdid nagu Monika Schnitzer, kes muuhulgas toob mängu kõrgema pensioniea. Vanusepiiri tõstetakse järk-järgult 67. eluaastani 2029. aastaks, samal ajal kui mõned poliitikud arutavad juba selle kohandamist, et kajastada eluea pikenemist.

Arutelu pensionireformi üle on jätkuvalt põnev ja näitab, kui oluline on leida tasakaal, mis vastab nii noorema kui ka vanema põlvkonna vajadustele. Seadusjärgse pensioni piires ümberjagamise ettepanek võib keskmise sissetulekuga pensionäridele asetada suure koormuse, mistõttu kerkib siingi küsimus õiglusest. Tuleb luua stabiilne ja õiglane raamistik kõikide põlvkondade jaoks, et usaldus pensionisüsteemi vastu ei satuks ohtu, nagu Totz õigesti rõhutab.

Nüüd on näha, kas ja kui kiiresti konkreetsed meetmed ellu viiakse ning kas arutelu võib areneda kõigi asjaosaliste jaoks õiglase lahenduse kasuks.