Uus osariigi jahiseadus: Rheinland-Pfalzi jahimehed löövad häirekella!

Uus osariigi jahiseadus: Rheinland-Pfalzi jahimehed löövad häirekella!

Rheinland-Pfalzis tekitab jahimeestes palju elevust riigi uus jahiseadus. Uusi määrusi, mis näevad ette siduvad laskekvoodid, kritiseeritakse juba kui "riigi sekkumist". Kui kvoote ei täideta, võivad jahimehed kaotada oma jahiõigused, mis teeb paljud sündmuskohal ärevaks. Riikliku jahiliidu Reini-Hunsrücki ringkonnarühma esimees Wolfgang Petersen väljendab selget muret. Ta rõhutab, et jahimehed pole ainult laskurid, vaid ka looduskaitsjad, kes soovivad aktiivselt loomade elupaika hoida. Lisaks on väga kaheldav, et metsandusasutused suudavad – võib-olla majanduslikest huvidest lähtuvalt – kvoodi määrata vajaliku ettenägelikkusega. Vaata praegust teatab, et täiendavat rahutust tekitavad ka ulukite tekitatud kahjude eest vastutuse laienemine ja küttimisviiside piiramine.

Debatis huntide üle kõlab ka kriitika, et jahimehi ei kaasata piisavalt olulistesse otsustesse, kuigi neil lasub vastutus ulukipopulatsiooni eest. "Me ei taha, et meid väljastpoolt eirataks," jätkas Petersen. Ka vabade valijate osariigi parlamendi liige Stephan Wefelscheid annab mõista, et jahimeeste ülesanded – näiteks ulukite taastamise või haiguste kaitse vallas – on liiga olulised, et neid alahinnata. Wefelscheid kutsub keskkonnaminister Ederit seda eelnõu uuesti läbi vaatama ja avama selle laiemale arutelule.

Õiguslik alus ja nõuded

Uut seadust, mis mõjutab kehtivat riiklikku 1979. aasta jahiseadust, täiendavad mitmed teenusspetsiifilised määrused, eriti Rheinland-Pfalzi osariigi jahiühing on loetletud. Leitakse, et täitmata kvootidel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed. Vastutus jahipidamise eest ja sellega seotud seadused on selgelt reguleeritud. Alates 1976. aastast kehtiv föderaalne jahiseadus on Rheinland-Pfalzi liidumaa määruste aluseks, mida täiendavad muud asjakohased määrused ja osariigi seadused, millel on praegust olukorda raskendav.

Ekspertide hinnangul võivad need uued nõuded olemasolevad jahistruktuurid pea peale pöörata. Näiteks on senised punahirvekaitsed kaotamas oma otsustusõigust, mis paljude jahimeeste jaoks tähendab sügavat muutust nende tööviisis. Mure suurema bürokraatia ja väiksema tegutsemisruumi pärast on siin enam kui mõistetav.

Jahimehed ja nende roll looduses

Lõppkokkuvõttes on Rheinland-Pfalzi jahimehed olulised sidusrühmad, kes vastutavad mitte ainult populatsiooni kontrolli eest, vaid ka vahendajatena looduse ja inimeste vahel. Kasvav mure elusloodusele tekitatava kahju pärast, mis võib tuleneda uutest õigusnormidest, on vaid jäämäe tipp. Oluline on mitte ainult austada jahimeeste olemasolevaid teadmisi ja kogemusi, vaid ka neid integreerida. Rheinland-Pfalzi mets illustreerib, kui oluline on ulukite säästval majandamisel arvestada jahimehe vaatenurgaga.

Uuel kavandataval seadusel pole mitte ainult rahalisi tagajärgi, vaid ka sügav vastuolu jahimeeste seas. Hädavajalik on dialoog, et adekvaatselt arvestada kõigi asjaosaliste huvidega ning leida jahimeestele ja looduskaitsele jätkusuutlik lahendus.