Föderaalvalitsus blokeerib ELi eelarveettepaneku: mis saab nüüd Saksamaal?

Föderaalvalitsus blokeerib ELi eelarveettepaneku: mis saab nüüd Saksamaal?

Euroopa Liidu tulevik ripub praegu kaalul, sest föderaalvalitsus on Euroopa Komisjoni uue eelarveettepaneku teravalt tagasi lükanud. Valitsuse pressiesindaja Stefan Kornelius selgitab, et EL seisab silmitsi suurte väljakutsetega ning toimub palju enamat kui lihtsalt numbritega žongleerimine. Käsitlemist vajavaid küsimusi on palju: konkurentsivõimest kaitsevõimeni ja ELi võimest tegutseda globaalselt. Kui järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) eesmärk on anda neile keerulistele küsimustele vastus, siis föderaalvalitsus on Ursula von der Leyeni esitatud plaani suhtes skeptiline.

"ELi eelarve terviklikku suurendamist ei ole võimalik saavutada," ütles Kornelius. Arvestades liikmesriikide pingelist eelarveolukorda, ei ole täiendav rahaline koormus vastuvõetav. Eriti vaidlusi tekitavad komisjoni pakutud uued EL-i maksud, millega tahetakse eelkõige mõjutada ettevõtteid, mille käive on üle 100 miljoni euro. Kuid vaatamata sellele kriitilisele hoiakule toetab föderaalvalitsus komisjoni põhjapanevat reformikurssi, kuna ELi pikaajaliseks tugevdamiseks peetakse vajalikuks eelarve kohandamist tulevikku suunatud probleemidega.

Uus eelarve üksikasjalikult

Aastateks 2028 kuni 2034 kavandatud eelarveraamistik näeb ette kulutusi 2 triljonit eurot, mis on 800 miljardi euro võrra suurem kui eelmise perioodiga. Vastavalt teabele Süddeutsche.de Eelarve osa kasvab Euroopas 1,2%-ni kogurahvatulust (RKT). Seda eelarve laiendamist kasutatakse geopoliitiliste väljakutsete lahendamiseks, nagu konfliktid Venemaa ja Hiinaga ning USA ettearvamatus.

Suur osa eelarvest on juba kulukohustustega seotud, mis tähendab, et 90% eelarvest on seotud olemasolevate programmidega. Suurimad eelarvepunktid on seotud põllumajanduse ja regionaalse rahastamisega, mis kokku moodustavad ligi 70% eelarvest. Ettepanek kombineerida need potid suurema paindlikkuse tagamiseks on vastuseisuga, muu hulgas Saksamaa põllumajandusminister Alois Rainer. Ta rõhutab ühise põllumajanduspoliitika olulisust toiduainetega varustamisel ja hoiatab ebasoodsate tingimuste eest põllumajandusele.

Finantseerimisküsimused ja vastupanu Saksamaalt

Jätkuvalt on otsustava tähtsusega küsimus, kuidas uut eelarvet rahastada. EL plaanib Corona ülesehitusfondist tagasi maksta 800 miljardit eurot. Alates 2028. aastast jääb aastane koormus 20–30 miljardi euro vahele. Arutatakse ka uute tuluallikate üle ELi tasandil, et väljakutseid piisavalt rahastada. Tagesschau.de teatab, et lisaks kõrgematele liikmemaksudele on arutlusel ka ringlussevõtmata elektroonikajäätmete ja tubakamaksude maks.

Eelarveprojekti läbirääkimised kestavad eeldatavasti kaks aastat, mis tähendab, et enne kokkuleppe saavutamist voolab Reini jõest alla palju vett. Liikmesriikide ühtsus on vajalik, sest selleks on vaja Euroopa Parlamendi ühehäälset nõusolekut ja absoluutset häälteenamust. Kuid eelkõige Saksamaa kui EL-i suurim rahastaja on vastu laiaulatuslikule eelarve suurendamisele ja nõuab riikide eelarvete konsolideerimist, mis õhutab meeleolu Euroopas veelgi.

Seega jääb küsimus, kas EL suudab ja tahab läbi viia vajalikke reforme, et jääda tugevaks ja konkurentsivõimeliseks. On selge, et ELi tuleviku jaoks õige tee leidmiseks on lähiajal vaja palju arutelusid ja intensiivseid läbirääkimisi.