Muuseumiboss hoiatab: pärast Louvre'i röövi suureneb Speyeris turvasurve!

Muuseumiboss hoiatab: pärast Louvre'i röövi suureneb Speyeris turvasurve!

Pärast 19. oktoobril 2025 Louvre'is toimunud suurejoonelist röövi on muuseumide turvameetmed taas fookusesse tõusnud. Pfalzi ajaloomuuseumi direktor Alexander Schubert kommenteerib murettekitavat olukorda, mis on viimastel kuudel iseloomustanud kunstilembest piirkonda Euroopas. "Muuseumid ei ole Fort Knox," võtab ta väljakutse kokku ja annab mõista, et vaatamata parimatele võimalikele turvameetmetele jääb külastajatele ligipääsetavus oluliseks aspektiks. Kurjategijate jõhkrad meetodid, keda huvitab ainult materiaalne väärtus, hirmutavad teda sügavalt, nagu rheinpfalz.de82_fort-k.5.

Louvre’is toimunud röövi asjaolud on häirivad: end ehitustöölisteks maskeerunud ja kiiresti kaheksa väärtuslikku ehet varastanud kurjategija tegevus näitab, et turvalünkadel võivad olla saatuslikud tagajärjed. Muuhulgas varastati ehteid, mis kuulusid väljapaistvatele ajaloolistele isikutele nagu keisrinna Eugénie ja Marie-Louise, kusjuures vargad kaotasid põgenemisel isegi väärtusliku eseme. See on sümptom trendist, mis mõjutab üha enam Euroopa linnu – suurejoonelised vargused ja muuseumide turvaarhitektuuri haavatavuse sihipärane ärakasutamine. Deutschlandfunk Kultur rõhutab, et sarnased juhtumid Dresdenis, Berliinis ja teistes linnades on samuti korduvalt pealkirjades.

Turvaolukord muuseumides

Schubert teeb selgeks, et Pfalzi ajaloomuuseum töötab pidevalt turvameetmete parandamise nimel. Alarmsüsteemid ja ruumivalve on standardvarustuses, eriti laenude puhul, nagu näiteks näitusel “Caesar ja Cleopatra”. Nende jaoks paigaldati kõrge turvalisusega vitriinid koos signalisatsiooniga. Pärast Louvre’i röövi kardab ta aga, et laenuandjad võivad oma turvanõudeid tõsta. “Turvalisuse küsimus on meile oluline,” kinnitab Schubert, rõhutades samas, et täielik turvalisus pole võimalik seni, kuni muuseumid peavad jääma avalikkusele kättesaadavaks.

Turvaolukorda Louvre’is endas suhtutakse kriitiliselt: raportid näitavad, et julgeolekujõud ei olnud piisavad ning mõned kriitilised valvesüsteemid, näiteks kaamerad väärtuslike eksponaatidega kohtades, olid puudu. Need defektid võisid mängida rolli ka varasemates vargustes, näiteks Pfalzi ajaloomuuseumis juhtunud intsident, mille käigus varastati lahtiolekuaegadel puidust nikerdatud kuju. Varastatud “Hottenmanni” väärtus oli toona 20 000 euro ringis ning uurimist pole veel tehtud.

Muuseumi turvalisuse väljakutsed

Louvre'i juhtum tekitab küsimusi turvatehnoloogia kohta, mis ei ole paljude muuseumide jaoks rahaliselt tasuv. Viidatakse ka personali olukorrale; Ametiühingud on kritiseerinud ebaadekvaatset palka ja halba personalijuhtimist, mis toob kaasa kvalifitseeritud turvameeste vähenemise. See halvendab olukorda veelgi, sest mida vähem on kohapeal turvajõude, seda haavatavamad on rajatised varguste suhtes. Schubert osutab sageli alamehitatud julgeolekujõudude olulisele rollile ja teeb selgeks, kui oluline on hea julgeolekukontseptsioon.

Kokkuvõttes näitavad hiljutised sündmused selgelt, et muuseumid kui kultuuri- ja hariduspaigad on sattunud pidevasse tasakaaluliikumisse ligipääsetavuse ja turvalisuse vahel. Kuigi Schubert on kindel, et tema meeskond on hästi positsioneeritud, jääb pidevaks väljakutseks tasakaalustada väärtuslike eksponaatide kaitse soovitud lähedusega avalikkusele. Tasakaalustus, mis võetakse päevakorda nagu ei kunagi varem. Tulevikus on ülioluline, kuidas muuseumid turvanõuetele reageerivad ja kas nad on valmis investeerima kiiresti vajalikesse tehnilistesse meetmetesse oma aarete kaitsmiseks.