Dementsusega inimeste eest hoolitsemine: kuidas lähedased saavad paremini suhelda

Dementsusega inimeste eest hoolitsemine: kuidas lähedased saavad paremini suhelda

Dementsusega inimeste eest hoolitsemine paneb lähedastele tohutu koormuse. Kogenud õde Antje Heßenius soovib aidata neil inimestel keerulises olukorras paremini toime tulla. Intervjuus koos Rein-Pfalz Ta selgitas Ameerika gerontoloogi Naomi Feili suhtlusmeetodi kasutamise tähtsust. Tema lähenemisviisi eesmärk on parandada suhtlemist desorienteeritud inimestega, reageerides empaatiliselt nende vajadustele.

Heßenius rõhutab, et dementsusega inimestesse suhtumine on ülioluline. Sugulased peaksid mõistma mõjutatud inimeste tundeid ja tegelikkust. See suhtlusvorm, mida nimetatakse valideerimiseks, austab dementsusega patsientide tundeid ja aitab tugevdada nende enesehinnangut. PPM võrgus kirjeldab valideerimist kui meetodit, mis mitte ainult ei võta tõsiselt patsientide tundeid, vaid vähendab ka stressi ja parandab kontakti kvaliteeti.

Loomingulised suhtlusstrateegiad

Dementsusega inimeste igapäevaelus sotsiaalsetele ja emotsionaalsetele vajadustele paremini vastamiseks saavad lähedased kasutada erinevaid valideerimisvõtteid. Valju Panoraamhooldus Keskendutakse verbaalsetele meetoditele. Nende hulka kuuluvad: avatud W-küsimused, väidete peegeldamine ja varasemate kogemustega seotud mälestuste ergutamine.

Samuti on oluline, et lähedased õpiksid mitteverbaalselt suhtlema. Dementsuse kaugelearenenud staadiumis on kuni 90% suhtlusest mitteverbaalne. Nende hulka kuuluvad sellised tehnikad nagu silmside samal tasemel hoidmine, õrn puudutamine või hääletooni kohandamine mõjutatud inimese emotsionaalsele seisundile. Ettevaatlikul lähenemisel võib olla rahustav mõju.

Eduka valideerimise sammud

Vestluse kinnitamise samm-sammuline juhend võiks välja näha järgmine: esiteks peaksid pereliikmed võtma aega enda jaoks, et keskenduda ja jätta kõrvale kõik segajad. Siis on oluline luua side silmside, nime mainimise ja täieliku tähelepanu kaudu. Tähelepanu keskmes on dementse inimese emotsioonide tajumine – suurt tähelepanu tuleks pöörata näoilmetele ja kehahoiakule.

• Aktives Zuhören ohne Unterbrechung
• Spiegeln der erkannten Gefühle
• Gemeinsamer Abschluss des Gesprächs

Neid tehnikaid regulaarselt treenides saavad sugulased vaid kuue nädala jooksul oluliselt parandada oma suhtlemisoskusi, mida soovitab Saksamaa Alzheimeri tõveliit. Eesmärk on luua positiivne suhtlus ning anda haigele turva- ja turvatunne.

Kokkuvõttes näitab see, et valideerimine on väärtuslik kontseptsioon, mida saab hõlpsasti integreerida mitte ainult geriaatrilises ravis, vaid ka teistes hooldusasutustes. Töötoad ja koolitused aitavad hooldajatel ja lähedastel laiendada oma teadmisi selle tundliku suhtlusmeetodi kohta ning tegeleda tõhusamalt dementsuse all kannatavate inimestega.