Ehitusminister Hubertz: tühjad kontoriruumid peaksid elamispinda säästma!

Ehitusminister Hubertz: tühjad kontoriruumid peaksid elamispinda säästma!

Eluasemepuudus Saksamaal on kõigi huulil ja nüüd tuleb ümber mõelda: ehitusminister Verena Hubertz (SPD) näeb vabade äripindade kasutamist otsustava sammuna selle probleemi lahendamise suunas. Hiljutises taskuhäälingusaates teatas ta, et valitsuse tulevases eelarveprojektis eraldatakse selle lähenemisviisi edendamiseks raha programmile Business to Housing. Eriti hoiab ta silma peal paljudel tühjadel kontoritel, mis on tekkinud kodus töötamise ja ostuharjumuste muutumise tõttu. Vaba ruumi ei tohiks kasutada ainult korterite jaoks, vaid ka uudsete lahendustena elamispinna loomiseks, näiteks supermarketite katustel, nagu Welt.

Pilk Berliinile näitab, et probleemid ei ole ainult abstraktsed: juhtiv äripindade pakkuja GSG on hädas märkimisväärsete vabade töökohtadega, eriti Kreuzbergis, kus üle 20% pinnast on kasutamata. GSG plaanib nüüd osa sellest büroopinnast ümber ehitada mikrokorteriteks, mis antakse üürile ajutiseks sisustatud elamiseks. Tegevdirektor Sebastian Blecke kinnitab, et arutelud 5000 ruutmeetri ümberehitamise üle käivad. Kuigi mikrokorterid on tavalistest üürikorteritest kallimad, võiksid need olla ahvatlevaks võimaluseks ajutiseks majutuseks ja näidata, kui paindlikult eluasemeturg suudab reageerida, nagu rbb24-um.

Väljakutsed ümbertsoneerimisel

Büroopindade korteriteks muutmisel on aga vaja palju kannatust. Endiste bürooruumide planeering ei sobi enamasti elamispinnaks ning tuleb ületada bürokraatlikud takistused nagu tulekaitse ja ligipääsetavus. On ka juriidilisi tüsistusi, eriti kui tegemist on kaubandusliku kasutamisega kaubanduspiirkondades. Paljudes omavalitsustes on elamispind ja ettevõtlus endiselt rangelt eraldatud, mis muudab paindlikuma käsitlemise keeruliseks, kritiseerivad eksperdid. Kiiresti on vaja samme ühtsema lähenemisviisi suunas, et paljudest tühjadest kontoritest saaks lõpuks elamispind, nagu Tagesschau väidab.

Seetõttu on Hubertz ahvatlev, eriti supermarketite kettidele nagu Lidl ja Aldi, kasutama oma katuseid rohkem elamuprojektide jaoks. Need ideed koos visiooniga "ehitusturbost" võivad aidata oluliselt vähendada ehituskulusid. Kuni 5000 eurot ruutmeetri sihttasu tuleks langetada 2500 euroni, et luua taskukohane elamispind. Üüri piirmäär on oluline instrument, mida ta sooviks laiendada ja järjepidevamalt rakendada. Uus ekspertide rühm vaatab ka möbleeritud elamise regulatsioone ja uurib, kuidas saaks siin rohkem paindlikkust luua.

Üldjoontes on selge trend: äripindade muutmist eluruumideks tuleb kiirendada, et võidelda paljudes linnades valitseva eluasemepuuduse vastu. Arutelud ja kontseptsioonid on paljulubavad, kuid väljakutsed ei jää mainimata. Vaid koostööd tehes, sh omavalitsuste ja ettevõtete poolt, on võimalik tulevikus luua elamispinda, mis mitte ainult ei vasta vajadustele, vaid panustab ka elamisväärsetesse linnadesse.