Kohtumised, mis kestavad: Sepp vom Hallplatz ja tema mõtlemisainet

Kohtumised, mis kestavad: Sepp vom Hallplatz ja tema mõtlemisainet

Kohaliku toimetaja rubriik “Sepp vom Hallplatz” portreteerib elu rikastavaid ja kujundavaid kohtumisi. Alates reisidest kuni väikeste, kuid imeliste hetkedeni igapäevaelus kirjeldab toimetaja, kuidas tema kogemused oluliste isiksustega katapuleerivad teda kujuteldamatutesse kõrgustesse. Hiljuti toimus Pariisis Saksamaa saatkonnas muljetavaldav kohtumine, kus ta rääkis välisajakirjanduse kogenud doyen August Graf Kageneckiga. Eriti soojaks läks vestlus pärast seda, kui Sepp jagas paar isiklikku anekdooti, ​​kui temalt tema päritolu kohta küsiti.

Teine tipphetk oli kohtumine kirjandushiiglase ja Nobeli preemia laureaadi Günter Grassiga, kes jättis RHEINPFALZi toimetusse püsiva mulje. Vuntside, lugemisprillide ja vile poolest tuntud Grass pälvis 1999. aastal Nobeli kirjandusauhinna, peamiselt teose “Plekktrumm” eest, mis tutvustas Danzigit maailmakirjandusele. Oma vestluse ajal rõhutas Grass kahe päevalehe olulisust sellises linnas nagu Zweibrücken. Kohalikule toimetajale jäi see kohtumine eriti meelde.

Kirjanduslikud mõjud ja kestvad muljed

Lisaks isiklikele kogemustele on vestlusringis ka Günter Grassi kirjanduslik kodumaa. Teadupärast sündis ta 1927. aastal tollases vabalinnas Danzigis ja sai tuntuks oma loominguga, mis käsitleb natsi-, sõja- ja sõjajärgset perioodi. Grassi minevikus oli aga ka tume vari: sageli räägitakse tema sõjaväeteenistusest Waffen-SS-is, mille ta tunnistas alles aastaid hiljem. Teda ümbritsevad sündmused näitavad, kuidas on seotud tema minevik ja kirjanduslik looming; “Plekktrumm” räägib loo Gdanski poisist Oskar Matzerathist, kes otsustab mitte suureks kasvada.

Pärastlõunal pidas Grass Hofenfelsi gümnaasiumis ettelugemise oma kuulsast teosest, mis ergutas veelgi kohalikku kultuuri ja huvi kirjanduse vastu. Ka varasemad kohtumised Willy Millowitschiga, kes vajas Zweibrückenis esinemiseks lavajänku, tegi selgeks kontaktide olulisuse kohalike ajakirjanikega. Helmut Reichling kutsus Gerd Simoneit-Barumi trupi Fasanerie vastuvõtule, mis demonstreeris tihedat kontakti kunstnike ja esinejatega.

Unikaalsed sõprussuhted ja inimlikud kohustused

Nende sündmuste raames tekkis tihe sõprus tsirkusepressi direktori Pamela Bökega, kes inspireeris nii toimetajat kui ka tema kohalikke kolleege. Gerd Simoneit propageeris kirglikult loomakasvatuse ümbermõtestamist tsirkuses: eemale traditsioonilisest piitsataltsutajast ja hoolivama lähenemise poole. Need vestlused tugevdavad inimlikku aspekti, mida Grass ja teised Kölni piirkonna isiksused edasi annavad.

Erilist tähelepanu pöörati ka loomakülastajatele: emu Kübi ja tsirkusetütre Rebecca hani said varjupaiga Zweibrückenis, mis loob püsiva sideme tsirkuse ajalooga ja linna pühendumusega. Need kogemused annavad taaskord selgeks, kuidas erinevate inimeste kokkutulek, olgu siis kultuuriasutustes või igapäevaste kohtumiste kaudu, edendab linna elukvaliteeti ja vahetust.

Tulevast ürituste programmi vaadates jääb üle vaid loota, et Günter Grassi sarnaste isiksuste vaim liigutab inimesi ka edaspidi. Tema kirjanduslik pärand, aga ka kohtumised uute põlvkondadega jäävad alatiseks meelde. Sepp vom Hallplatz kutsub lugejaid nendest elamustest osa saama ka tulevikus ning maailma veidi lähemalt kogema.

Lisateavet Günter Grassi ja tema kirjandusliku pärandi kohta leiate aruannetest schwaebische.de ja üles spiegel.de.