Tuline debatt uue jahiseaduse üle: looduskaitse vs jahimeeste huvid!

Tuline debatt uue jahiseaduse üle: looduskaitse vs jahimeeste huvid!

Rheinland-Pfalzis on osariigi jahiseaduse muudatus tulise arutelu keskmes. 17. juunil 2025 toimub riigiparlamendi keskkonnakomisjonis selleteemaline ekspertkuulamine. See toob kokku erinevad sidusrühmad, sealhulgas: Riiklik jahiselts, Looduskaitseliit (Nabu), Rhineland-Nassau põllumeeste ja viinamarjakasvatajate ühing samuti Valdade ja linnade liit.

Muudatuse keskne eesmärk on viia jahindus kooskõlla metsade uuendamisega kliimamuutuste taustal ning tugevdada loomakaitset. Kui keskkonnakaitsjad kipuvad kavandatavale seadusemuudatusele positiivselt reageerima, siis jahimeeste seas on meeleolu kriitilisem. Nad väljendavad muret keskkonnaminister Katrin Ederi (Rohelised) esitatud muudetud eelnõu pärast. Osariigi parlamendi ees protestis muudatuste vastu juba umbes 80 jahimeest päevauudised teatatud.

Metsakaitse ja kliimaga kohanemine

Uue jahiseaduse peamiseks murekohaks on metsa kaitse, eelkõige põua ja kuumaga paremini toimetulevate puuliikide kasutuselevõtuga. Jahimehed ja metsaomanikud seisavad aga silmitsi väljakutsega töötada koos välja plaan liigsete ulukikahjustuste vastu võitlemiseks. Hirved ja teised metsloomad kipuvad sööma uute puude noori võrseid, muutes metsa uuendamise palju raskemaks.

Kui kahju on püsiv, võib asutus ette näha laskeplaani; Nõuetele mittejärgimine toob kaasa ulukite arvukuse vähenemise. Samuti näeb uus seadus ette, et jahikoerte treenimine lühiajaliselt lennuvõimetuks muutunud eluspartidel keelatakse. Lisaks ei ole enam lubatud püügivahendid, mis tapavad kohe loomi.

Mitmekesisus ja loomade heaolu

Muudatuse teiseks põhimõtteliseks aspektiks on noorte metsloomade, eriti vasikate kaitse, kes tuleks enne niitmist ohutusse kohta viia. Eesmärk on suurendada metsade elurikkust läbi segametsade parema kaitse. Lisaks hõlbustab see invasiivsete liikide hõlpsat eemaldamist, et toetada kohalikku loomastikku ja taimestikku.

Järgmise viie aasta jooksul on lubatud kasutada ainult pliivaba laskemoona, et minimeerida jahipidamise mõju inimestele ja loomadele. Eesmärk on vähendada bürokraatiat läbi lihtsustatud laskereeglite ja digitaalse jahikorralduse, mis parandab ka koostööd jahirentnike ja kinnistuomanike vahel. Maaomanikel on nüüd võimalus tapmiskvoodi saavutamiseks jahil osaleda.

Seadus näeb ka ette, et jahimeestel on lubatud omavalitsusi ja elanikkonda metsloomadega ümberkäimisel nõustada. Põllumehed saavad edaspidi ulukikahjustustest paindlikumalt teatada. Erilist tähelepanu pööratakse ka hundile, kes on küll riigi jahiseadusesse kantud, kuid mille suhtes kehtivad ranged kaitse-eeskirjad. Huntide tapmine on lubatud ainult eritingimustel.

Uus riiklik jahiseadus hakkab kehtima eeldatavasti 2027. aasta aprillis. See tähendab, et arutelu jahihuvide tasakaalu, loomakaitse ning meie metsade ja nende elanike vajaliku kaitse üle muutub jätkuvalt olulisemaks. Osariigi parlamendis kavandatav ekspertkuulamine toob kindlasti kaasa põnevaid arutelusid ning lähikuud võivad olla määravad Rheinland-Pfalzi jahinduspoliitika kujunemisel.
SWR annab lisateavet.