Salapärane mets: loodus, ajalugu ja jätkusuutlikud visioonid!

Salapärane mets: loodus, ajalugu ja jätkusuutlikud visioonid!

Saksamaa metsad pole mitte ainult riigi rohelised kopsud, vaid ka ajaloo tunnistus. See on eriti märgatav Saarkohlenwald, millel on jälgi erinevatest ajastutest nagu vanad Rooma teed ja tööstuskultuuri säilmed. Siit leiate endisest söetehasest pärit ahjukohti, aherainehunnikuid ja kasutuseta tunneleid, mis räägivad rikkalikust minevikukultuurist. Siin on oma koht ka loodusel: umbes 1000 hektari suurune põlismets on 1997. aastast takistamatult ja inimese sekkumiseta arenenud.

Alates 1988. aastast on riigimetsad tuginenud looduslikule metsamajandamisele. See meetod ei nõua lageraiet ega pestitsiidide kasutamist ning edendab mitmel viisil bioloogilist mitmekesisust. Riigimetsad on eriti uhked tiheda koostöö üle NABU Saarlandi ja föderaalse looduskaitseametiga, et tagada bioloogilise mitmekesisuse säilimine. Eesmärk? Ühendada tööstuskultuuri maastik säästva lähenemisega.

Näidisprojekt tulevikuks

Saarkohlenwaldi põhjaosas täiendab looduslikku metsamajandamist protsessikeskne näidisprojekt. See projekt mitte ainult ei kaitse metsa, vaid paneb rõhku ka keskkonnaharidusele. Lapsed ja noored saavad kõrbelaagris metsa lähedalt kogeda ja selle elupaika uudistada.

Aga kuidas on lood Saksamaa metsadega? Selle järgi Föderaalne Keskkonnaagentuur Umbes kolmandik Saksamaa pindalast on kaetud metsaga – umbes 11,4 miljonit hektarit. Need metsad mitte ainult ei aita kaasa bioloogilisele mitmekesisusele, vaid on ka surve all. Aastatel 2018–2022 langes ainuüksi Saksamaal umbes 245 miljonit kuupmeetrit kahjustatud puitu, peamiselt putukaõnnetuste tõttu. See muudab säästva metsamajandamise veelgi olulisemaks.

Jätkusuutlikud strateegiad ja väljakutsed

Föderaalvalitsus on selle probleemiga tegelenud ja on pühendunud säästvale ja looduslikule metsamajandamisele. Eesmärk on säilitada meie metsade tootlikkus ja elujõud ning edendada metsaökosüsteemide tervist. Erinevad strateegiad, nagu 1993. aasta Helsingi deklaratsioon ja 2050. aasta metsastrateegia, keskenduvad bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ning mulla ja vee kaitsefunktsiooni parandamisele.

Riigimetsas on looduslähedaste alade osakaal 40%, erametsas 30,5%. Vanemad, üle 120 aasta vanused puistud on oluliselt looduslähedasemad kui nooremad. Kuid väljakutsed on suured: oluline on hoida puidu kaevandamist vastutustundlikes raamides ja juhtida metsad looduslähedasele rajale. Säästva metsamajandamise sertifitseerimissüsteemid, nagu PEFC ja FSC, näitavad samuti jõupingutusi ökoloogiliste standardite saavutamiseks.

Looduslähedase metsamajandamise olulisust näitab ka soovitav süsiniku salvestamine maakasutus- ja metsandussektoris. Algatused on paljulubavad, kuid võivad olla viljakad vaid siis, kui kõik osalejad ühinevad.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et meie metsade hoidmine pole mitte ainult ökoloogiline vajadus, vaid ka vastutuse küsimus tulevaste põlvkondade ees. Taas üks põhjus tihedamini metsas käia ja loodust täies hiilguses nautida.