Kohl toimib: Steinmeier nimetab kohtuniku, BGH kiidab heaks vastuolulise õigeksmõistmise!

Kohl toimib: Steinmeier nimetab kohtuniku, BGH kiidab heaks vastuolulise õigeksmõistmise!

Poliitika ja õigusteaduse päevakajalistele sündmustele tasub pilk heita täna, 8. oktoobril 2025. Plahvatusohtlikest teemadest tõuseb esile Kohli juhtum, mis inimesi jätkuvalt painab. Liidukantselei ei ole kohustatud välja otsima toimikuid, mille endine kantsler Helmut Kohl loata kaasa võttis. Sellega seoses teatas föderaalne konstitutsioonikohus, et ka ajakirjanik Gaby Weber Two põhiseaduslik kaebus ei olnud põhjendatud. Ta nõudis, et kantselei peaks need failid välja otsima. Ajaloolisest vaatenurgast on käesolev õigusvaidlus osa keerulisest vaidlusest andmekaitse ja teabevabaduse vahel, mis toimus mitme aasta ja kohtuotsuste jooksul ning mis lõpuks viis Stasi registriseaduse muutmiseni. Wikipedia kirjeldab selle loo otsustavaid pöördeid, mis kujundasid Kohli ja Saksamaa Liitvabariigi suhteid.

Lisaks nimetas liidupresident Frank-Walter Steinmeier täna ametisse kolm uut põhiseaduskohtunikku. Uutel liikmetel – Ann-Katrin Kaufholdil, Sigrid Emmeneggeril ja Günter Spinneril – on tulevikus oluline roll põhiseaduslike küsimuste otsustamisel. Arutelu põhiseaduskohtunike valimise ja sellega seotud legitiimsuse probleemide üle jääb aga poliitilises diskussioonis tundlikuks teemaks.

Kohtunike valimine föderaalnõukogus

Kohtunike valimise huvitav tahk avaneb liidunõukogu rolli kaudu, mis valib põhiseaduse artikli 94 lõike 1 kohaselt pooled liidu konstitutsioonikohtu kohtunikest. Föderaalnõukogul on ulatuslikud osalemisõigused, sealhulgas muudes olulistes ametites. Näiteks liidu peaprokuröri ja föderaalprokuröride ametisse nimetamine toimub alati föderaalnõukogu nõusolekul. See tagab, et seadusandja osaleb kohtunike võtmepositsioonide täitmisel, nagu leiate [Bundesrati] ametlikult veebisaidilt (https://www.bundesrat.de/DE/fragen/richterwahl/richterwahl.html).

Õiglusest rääkides: Föderaalkohus (BGH) on käsitlenud ka plahvatuslikku kohtuotsust ja kinnitanud skinheadide kollektiivi endise juhi Peter St õigeksmõistmist 1991. aastal varjupaigakodus toimunud süütamise juhtumis. See tekitab küsimusi kurjategija tausta ja sotsiaalse vastutuse olulisuse kohta.

Õigussüsteemi praegused arengud

Praegu on palju põnevaid teemasid mitte ainult poliitikamaastikul, vaid ka kohtusüsteemis. BGH uurib kaebust seoses maskitehingutega, kus föderaalvalitsus kaotas tarnijate vastu. Baieri osariigi valitsus kavatseb ka laiendada politseikohustuste seadust, et hõlmata droonide kontrollimist. Seda droonide eest kaitsmise arutatud muudatuste kontekstis, nagu võib lugeda FAZ-i praegusest aruandest.

Veel üks tähelepanuväärne punkt on käimasolev arutelu kavandatud vestluse kontrolli üle ELi tasandil. Kostab hoiatavaid hääli poliitikutelt ja erinevatelt ühendustelt, kes hoiatavad ülereguleerimise eest. Eks ole näha, kuidas see arutelu areneb. OVG Nordrhein-Westfaleni liidumaa tekitab piirkonnas juba segadust, sest otsustas, et savanni kasse ei tohi elamurajoonides pidada. Sellised kohtuotsused näitavad, kui vahelduvaid ja sageli vastuolulisi õigusküsimusi Saksamaal käsitletakse.

Kokkuvõttes näitab see, et 2025. aasta esitab Saksamaa poliitikale ja õigusemõistmisele juba mitmeid väljakutseid, millele tasub pilk peale visata.