Puugialarm Rheinland-Pfalzis: kuidas kaitsta end puukentsefaliidi eest!

Puugialarm Rheinland-Pfalzis: kuidas kaitsta end puukentsefaliidi eest!

Sel suvel on puukide populatsioon Saksamaal saavutanud peadpööritava taseme. Eriti mõjutatud on Rheinland-Pfalz ja Saarimaa. Hohenheimi ülikooli puugiekspert Ute Mackenstedt kirjeldab olukorda kui "väga rasket". Pehme talv tähendas, et väikesed vereimejad, eriti harilik metsnukk, ei kannatanud madalate temperatuuride tõttu ja on nüüd aktiivsed aastaringselt. Selle katkuga kaasnevad väljakutsed on suured, sest puugid võivad edasi kanda selliseid haigusi nagu Lyme'i borrelioos ja puukentsefaliit (TBE), nagu [Borkener Zeitung](https://www.borkenerzeitung.de/welt/in-ausland/panorama/Why-es-dieses-jahr-Zec. aruanded.

Viimaste aastate ilmastikuolud on oluliselt soodustanud puugipopulatsiooni kasvu. Pehmemad ilmad tähendavad talvel vähem puugisurmasid, mis suurendab nende parasiitide aktiivsust. Puugihooaeg oli varem selgelt määratletud, kuid nüüd pole nende väikeste ja ohtlike loomade tegevuses peaaegu mingeid pause. See tähendab ka seda, et Saksamaal on puukentsefaliidi juhtude arv pidevalt tõusnud alates 2016. aastast. 2024. aastal on registreeritud juba 686 juhtu, mis on suuruselt teine ​​arv pärast uuringute algust 2001. aastal.

Haigused ja riskipiirkonnad

Puukentsefaliidi piirkondade levik on saavutamas murettekitavaid mõõtmeid. Praegu on riskipiirkondadeks klassifitseeritud 183 piirkonda, sealhulgas sellised silmapaistvad esindajad nagu Birkenfeldi ringkond Rheinland-Pfalzis ja Saarpfalzi ringkond Saarimaal. Teadlased hoiatavad, et nende riskialade laienemine lõunast põhja poole jätkub ja lähiaastatel võib lisanduda uusi alasid. Seda kinnitab ka Robert Kochi Instituut (RKI), mis on dokumenteerinud puukentsefaliidi riski suurenemise. [WDR](https://www1.wdr.de/nachrichten/zecken-borreliose-fsme-risk area-100.html) teatab, et RKI avaldatud praegused kaardid näitavad murettekitavat tendentsi, mis võib viia riski suurenemiseni üleriigiliselt.

Nakkused ei piirdu ametlikult määratud riskipiirkondadega; Puukentsefaliidi infektsioonid võivad esineda ka väljaspool neid piirkondi, kuigi harvemini. See suundumus on eriti ilmne Rootsis: seal on puukentsefaliidi juhtude arv aastaga kahekordistunud, mis on tekitanud terviseekspertide seas suurt muret. Martin Schulze veebilehest mycare.de ennustab tänavuseks puugiaastaks intensiivset aastat ja soovitab tungivalt ennetusmeetmeid.

Ennetavad meetmed

Õige riietus mängib puukide eest kaitsmisel üliolulist rolli. Puukidega kokkupuutumise minimeerimiseks on soovitatav kanda kinnised kingad, pikad püksid ja pikkade varrukatega riided. Hammustusohu vähendamiseks tuleks kasutada ka putukavastast pihustit. Pärast looduses ekskursioone on oluline oma keha ja riietus põhjalikult üle vaadata, sest puugid vajavad hammustamiseks aega. Borrelia, Lyme'i tõbe põhjustav bakter, kandub edasi alles umbes 12–15 tunni pärast. Seetõttu on pärast nõelamist oluline kiiresti reageerida.

Puukide kaudu levivate haiguste sümptomid on erinevad. Puukentsefaliidi võib põhjustada gripilaadseid sümptomeid, mis rasketel juhtudel võivad viia halvatuseni. Puukborrelioosi puhul on tüüpiline märk pärast puugihammustust punetus. Olukord nõuab seega tähelepanu ja hea teave on kõik ja lõpp. Vastavalt [fr.de](https://www.fr.de/verbraucher/aktuelle-auswerte-fuer-zecken-risk areas-hier-ist-die-fähr-in-deutschland-am-groessten-93717977.html) peaksime seetõttu valmistuma intensiivseks puugiaastaks, eriti arvestades nende ohtlike juhtumite arvu suurenemist ja parasiitide levikut.

Üldiselt on selge, et kõik, kes õues tegutsevad, peaksid olema riskidest teadlikud ja võtma asjakohaseid meetmeid. Paljusid nakkusi saab vältida kombineerides korralikku riietust, järjepidevat looduskülastusjärgset kontrolli ja kiiret tegutsemist puugihammustuse korral.