Kiel fookuses: rahvusvaheline laskemoona hävitamise konverents algab!

Kiel fookuses: rahvusvaheline laskemoona hävitamise konverents algab!

Põhja- ja Läänemere vetes hoitakse hinnanguliselt 1,6 miljonit tonni kahest maailmasõjast pärit vana laskemoona, sealhulgas pomme, miine ja keemiarelvad. See kujutab endast märkimisväärset ohtu mitte ainult keskkonnale, vaid ka kalanduse, laevanduse ja infrastruktuuri ohutusele. Rahvusvaheliselt oluline Laskemoona puhastamise nädal 18.–20. juunil 2025 Kielis toimuv üritus toob nende väljakutsetega tegelemiseks kokku üle 200 eksperdi 16 riigist.

Konverents keskendub eriti tugevalt saastunud Kolbergi nõmmele Kieli fjordi ees. Pärast Teist maailmasõda visati siia tohutult palju laskemoona. Saastunud aladelt eraldub mürgiseid aineid, mis ohustavad nii mere bioloogilist mitmekesisust kui ka pikaajalisi mõjusid inimeste tervisele. Mürgiste ainete hulka kuuluvad kantserogeensed ühendid, nagu TNT ja RDX, mis lekivad laskemoona roostetavatest metallkorpustest.

Uued tehnoloogiad laskemoona taastamiseks

Konverentsi päevakorras on ka uuenduslikud lähenemisviisid nende ohtlike saastunud alade taastamiseks. Autonoomsete veealuste sõidukite ja tehisintellekti kasutamine laskemoona tuvastamiseks ja taastamiseks on keskne teema. Esimesed uute tehnoloogiatega pilootprojektid on Läänemerel käimas alates juulist 2024. Erilist tähelepanu pööratakse autonoomse taastamisplatvormi arendamisele, mis peaks olema kasutusvalmis 2026. aasta lõpuks.

Konverentsil osalejad ootavad väärtuslikku oskusteavet ka Ukraina delegatsioonilt, kes toob kaasa kaardistamise ja mõõdistamise asjatundlikkust. See koostöö võib olla ülioluline veealuse taastumise tehniliste väljakutsete ületamiseks.

Saastunud laskemoona ohud

Kuigi praegused uurimisaruanded näitavad, et Saksa Põhjameres asuv vana laskemoon ei kujuta inimestele ägedat ohtu, on mure keskkonna ja mere bioloogilise mitmekesisuse pärast endiselt olemas. On leitud, et söövitavast laskemoonast lekkivate kemikaalide pidev lekkimine võib mõningaid mereorganisme, nagu rannakarbid ja kalad, tõsiselt kahjustada. Euroopa uurimisprojekt heidab sellele valgust Põhjamere vrakid, mida haldab Saksa meremuuseum Bremerhavenis, uurib saastunud alade ökoloogilisi tagajärgi.

Uurimiste käigus Läänemeres on uputatud juba 5000 tonni keemilist laskemoona, mis veega kokkupuutel võib mürgiseid aineid vabastada. Need ained sisaldavad kantserogeenseid ühendeid, mis kogunevad läbi toiduahela ja võivad lõpuks mõjutada inimesi.

Laskemoona taastamise algatused

Föderaalne keskkonnaministeerium investeerib 2025. aastaks laskemoona taastamisse umbes 100 miljonit eurot. Lübecki lahes käivad juba esimesed katsepäästetööd üle Saksamaa hõlmava pilootprojekti raames. Need meetmed on mõeldud saastunud laskemoonaga kaasnevate ohtude vähendamiseks. Samuti arutatakse, kuidas saaks selliste saastunud alade kõrvaldamist tõhusamaks muuta, näiteks hävitada spetsialiseeritud rajatistes.

The Keskkonnaagentuur on samuti võtnud meetmeid, et parandada andmeid laskemoona merekeskkonnale kujutatava ohu kohta. Varasemad õnnetused on näidanud, et ohud on reaalsed ja sellele küsimusele tuleb jätkuvalt tähelepanu pöörata. Laskemoona on juba avastatud, eriti avamerel ehitustööde käigus, mis seab ohtu projektide planeerimise ja ohutuse.

Kokkuvõttes on laskemoona kahjutusnädalal toimuv vahetus ülioluline, et leida lahendusi, mis kaitsevad keskkonda ja tagavad meresõiduohutuse. Aeg on ülioluline, sest varasemate sõdade pärand muutub üha enam ohuks praegusele põlvkonnale.