Rotikatk Kielis: nii võitlevad teised linnad näriliste vastu!

Rotikatk Kielis: nii võitlevad teised linnad näriliste vastu!

Viimastel kuudel on Kielis, eriti Gaardeni ja Elmschenhageni rajoonis, ilmnenud tõeline rotiprobleem. Elanikud on väga mures, sest numbrid räägivad enda eest: 2022. aastal registreeriti üle 300 rotijuhtumi, neist pooled ainuüksi Gaardenis. Kieli linnapea Ulf Kampf (SPD) on seda juba maininud: kodanikud peavad olema ettevaatlikud, et mitte anda närilistele toiduallikat. Ja nagu sellest veel vähe oleks, on linn prügiveo rikkumiste eest ka trahve teinud ja isegi roti põhimäärust üle vaadanud. Kuid kõigist jõupingutustest hoolimata ei anta paljudel kodanikel lootust lahendusele, nagu saidi kn-online.de aruannetest selgub.

Probleem ei ole üksikjuhtum. Saksamaal võitlevad erinevad linnad kasvava rotipopulatsiooni vastu. Pilk Freiburgi näitab, et ka siin on laekunud kaebusi rottide sagenenud teadete kohta. Peamine põhjus? Valesti visatud prügi! Seejärel asutas Freiburg keskse spetsialistide rühma, et koordineerida meetmeid, et võtta sihipäraseid meetmeid näriliste vastu. Edukad meetmed hõlmavad jäätmekogumispunktide, lisakonteinerite kontrollimist ja nende läheduses asuvate tehaste kärpimist. Kavas on ka põnev pilootprojekt jäätmekogumispunktide videovalveks.

Erinevaid lahendusi teistes linnades

Teine näide on Salzgitter, kus rottide vastu võitlemiseks on kokku pandud lai meetmete pakett. Siin kontrollib terviseamet konkreetselt mõjutatud hooneid ning tõhusaks peetakse otsesuhtlust korteriühistute ja omanikega. Kiire reageerimise võimaldamiseks teatatakse kõigist rotivaatlustest keskselt tervishoiuosakonnale.

Idüllilises Eningen unter Achalmis on asjadele lähenetud veidi teisiti: seal kasutatakse intelligentseid keskkonnasõbralikke söödakaste, mis ei ole mõeldud ainult rottide populatsiooni mahutamiseks, vaid annavad andmeid ka rottide arvukuse kohta. Sellised uuenduslikud lähenemisviisid võiksid aidata ka Kieli, sest üks on kindel: rottide nakatumise vastu pole imerohtu, nagu väidab ka umweltbundesamt.de. Pikaajalise edu saavutamiseks on vaja jätkusuutlikku ja intelligentset kontseptsiooni.

Jätkusuutlikkus vs keemiline kontroll

Kuigi paljud linnad on aastakümneid toetunud rotimürgile, näitavad praegused uuringud, et see meetod ei ole sageli jätkusuutlik. Sellised tegurid nagu kliimamuutus, linnastumine ja kasvav linnaelu aitavad kaasa rottide populatsiooni stabiilsusele või isegi suurenemisele. Rahvusvaheline uurimisrühm on leidnud, et rottide toiduallikate vähendamine on võtmetähtsusega. UBA säästva rottide majandamise kampaania, mida hellitavalt nimetatakse KaRMa, julgustab linnu tegema algatusi, mis vähendavad rottide toiduvarusid parkides ja mänguväljakutel ning muudavad loomad vähem atraktiivseks.

Juba mainitud meetmed, nagu rotikindlate prügikastide kasutamine ja metsiku prügi äravedu, on olulised sammud õiges suunas. Ka kehtivad õigusaktid tagavad, et toksiinid ei satuks veeringesse. See ei ole probleem ainult rottidele, vaid ka inimeste tervisele ja keskkonnale. Huvitaval kombel on erinevates linnades katsetamisel uus ohutu söödakaitsekarp nimega ToxProtect, mis vastab EL biotsiidimääruse nõuetele. Nagu kommunaldirekt.de teatab, võib see aidata vähendada mürgiste ainete kasutamist kuni 70 protsenti võrreldes tavapäraste meetoditega, mis edendab nii tervise- kui ka keskkonnakaitset.

Kokkuvõttes on selge, et paljud linnad, sealhulgas Kiel, peavad kasutama rottide tõrjeks erinevaid lähenemisviise, et probleem lõpuks kontrolli alla saada. "Ei süüa, pole rotte!" - see arusaam jõuab dilemma tuumani ja teeb selgeks, kui oluline on linnavalitsuse ja elanikkonna ühine ja koordineeritud lähenemine.