Põhja-Saksamaa sadamad: föderaalvalitsus investeerib 400 miljonit rohelise tuleviku nimel!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Põhja-Saksamaa valitsusjuhid kutsuvad 18. septembril 2025 Schwerinis toimuval kohtumisel toetama sadamate moderniseerimist ja energia üleminekut.

Norddeutsche Regierungschefs fordern Unterstützung für Hafenmodernisierung und Energiewende bei Treffen in Schwerin am 18.09.2025.
Põhja-Saksamaa valitsusjuhid kutsuvad 18. septembril 2025 Schwerinis toimuval kohtumisel toetama sadamate moderniseerimist ja energia üleminekut.

Põhja-Saksamaa sadamad: föderaalvalitsus investeerib 400 miljonit rohelise tuleviku nimel!

Põhja-Saksamaa rannikuriikide valitsusjuhid kohtusid neljapäeval Schwerinis olulise mõttevahetuse eesmärgil. Mecklenburg-Vorpommerni peaminister Manuela Schwesig (SPD) selgitas, et kohtumise keskseteks teemadeks olid sadamate laiendamine ja sihipärane toetus föderaalvalitsuselt. Eesmärk on kaasajastada ja optimeerida sadama infrastruktuuri, et kasutada veelgi paremini ära Saksamaa suurepärast asukohta. Peaminister meenutas ka avalike teenuste väljakutseid ja energia ülemineku elluviimist, mida arutati koos teiste Bremeni, Hamburgi, Alam-Saksi ja Schleswig-Holsteini peaministritega. Osalejad rõhutasid eriti meretuuleenergia rolli riigi elektrivarustuse jätkusuutlikul tugevdamisel.

Peaministrite ühine mure on kiiremate heakskiitmismenetluste ja valitsuse sihtfinantseerimise nõudmine. Kohtumisele olid kutsutud ka Saksamaa Ametiühingute Konföderatsiooni (DGB) esindajad, et tihendada vajadust dialoogiks ettevõtjate ja ametiühingute vahel. Schwesig ja Schleswig-Holsteini peaminister Daniel Günther (CDU), olenemata nende erinevatest erakondadest, on aktiivselt pühendunud Põhja-Saksamaa muredele. Põhjamere ajaleht teatab, et peaministrid leppisid kokku oma jõud ühendama, et probleeme kõrgeimal tasemel käsitleda.

Keskenduge kliimaneutraalsetele sadamatele

Nende algatuste toetamiseks on föderaalvalitsus käivitanud investeerimispaketi, mis hõlmab Põhja-Saksamaa sadamate põhjalikku moderniseerimist. Järgmise nelja aasta jooksul eraldatakse täiendavalt 400 miljonit eurot, et viia sadamad kliimaneutraalsuse teele. Need rahalised vahendid liiguvad muuhulgas kaldaelektrisüsteemide laiendamisse ja rohelist energiapunkreid võimaldavatesse projektidesse. Positiivse panuse annab ka kliimaneutraalsete laevaliinide edendamine. Need meetmed on osa Kliima- ja Transformatsioonifondist, mille eesmärk on tugevdada meretranspordiliike ja suunata linnamajanduse liiklus veeteedele. NDR võtab kokku, et üleriigilise sadamataristu rahastamiseks on hinnanguliselt ligikaudu 15 miljardit eurot, et tugevdada Saksamaa kui asukoha innovaatilist tugevust.

Põhja-Saksamaa osariikide CDU fraktsioonid nõuavad ka meresadamate rahastamise uut põhimõttelist regulatsiooni. Ettepanekud hõlmavad sadamate kaasrahastamist erifondi „Infrastruktuuri ja kliimaneutraalsus” föderaalsest osast, samuti iga-aastast vähemalt 500 miljoni euro suurust baasfinantseerimist föderaalvalitsuselt. Hamburgist pärit Christoph Ploß (CDU) väljendas kindlustunnet täiendavate föderaalrahade ja püsiva toetuse vajaduse suhtes.

Tulevikku vaadates: merendusalane teadus- ja arendustegevus

Teine oluline punkt, mida Schwerini kohtumisel arutati, on merendusalase teadus- ja arendustegevuse edendamine. Föderaalse Majandus- ja Kliimakaitseministeeriumi merendusuuringute programmi raames võetakse kasutusele uus rahastamisprioriteet "MARITIME.zeroGHG". Selle eesmärk on luua tehnoloogiline baas laevanduse ja laevaehituse dekarboniseerimiseks ning selle eelarve on 30 miljonit eurot. Föderaalne majandusministeerium rõhutab kliimasõbralike laevade tõukejõu ja alternatiivsete kütuste tähtsust, et tõsta Saksamaa laevatehaste konkurentsivõimet ja saada selge signaal kliimakaitsest laevanduses.

Tänu erinevatele algatustele ja tähelepanelikule mõttevahetusele poliitilisel tasandil on selge, et Põhja-Saksamaa sadamad on õigel kursil, et end tuleviku jaoks positsioneerida. Osariikide ja föderaalvalitsuse dialoogi tuleb jätkata, et üheskoos edukalt toime tulla kliimaneutraalsuse ja meremajanduse väljakutsetega.