Julge politseinik Pinnebergis: kurjategijad tahtsid temast otsa joosta!

Julge politseinik Pinnebergis: kurjategijad tahtsid temast otsa joosta!

Muljetavaldava teoga kaitses 53-aastane Pinnebergi politseinik end julgelt põgenevate kurjategijate eest. Põgenemise ajal üritasid nad talle oma sõidukiga otsa sõita. Ohvitseri pingutusi, mis riskisid tema enda eluga, tunnustati eriauhinnaga. Selline vaprus ei ole aga praeguste politseiga seotud arutelude ainus keskpunkt. Politsei andmetel on rünnakud päästeteenistuste vastu viimase viie aastaga peaaegu kahekordistunud, tekitades küsimusi korrakaitsjate turvalisuse kohta ja paljastades ühiskondlikke pingeid.

Kuid milline dünaamika mängib nendes rünnakutes rolli? Maini-äärse Frankfurdi Goethe ülikooli uus uuring pealkirjaga "Vägivald kontoris" võtab kriitilise pilgu politseivägivalla probleemile Saksamaal. Teadlikkus politseivägivallast on tõusnud fookusesse, eriti pärast afroameeriklase George Floydi surma USA-s. Uuring määratleb politseivägivalla kui politseiametnike liigse või sobimatu füüsilise jõu kasutamise ning tuvastab selle mitmed vormid, sealhulgas löögid, jalalöögid ja ebaseaduslikud vahistamised. Eriti noored mehed on sageli mõjutatud rühmad.

Põhjused lühidalt

Uuringud näitavad, et politseioperatsioonides võivad suhtlemisvaegus, stress ja liigsed nõudmised ametnikele sageli kaasa tuua vägivaldseid olukordi. Kriminoloog Tobias Singelnsteini sõnul aitavad eskaleerumisele kaasa ka töötajate nappus paljudes osakondades ja diskrimineeriv käitumine. Kui ametnike autoriteet on vaidlustatud, kasutavad nad tõenäolisemalt jõudu, mida peetakse politseikultuuris sageli normaalseks. Selliseid käitumismustreid saab murda ainult koolituse ja politsei omavahelise suhtlemise põhimõttelise muudatusega.

Uuringus küsitleti enam kui 3300 politseivägivalla all kannatavat inimest ja analüüsiti, kui sageli puututi kokku liigse jõuga konfliktiolukordades, nagu meeleavaldused või jalgpallimängud. Tulemused näitavad muljetavaldavalt, et üle 70% haigestunutest on mehed ja paljud on saanud tõsiseid vigastusi. Isegi kohtumistel politseiga ilma füüsiliste vastasseisudeta on paljud kannatanutest saanud psühholoogilist kahju.

Paranemise tee

Nimetatud probleemide lahendamiseks on kiiresti vaja reformida politseikoolitust. Advokaat Christian Mertens soovitab politseivägivallast kannatanutel kiiremas korras vahejuhtumid dokumenteerida ja vajadusel kohtusse astuda. Inimõiguste organisatsioonid saavad toetada üldsuse teadlikkust sellistest rikkumistest. Uuring usub, et väga oluline on parandada politseisisest suhtlust ja anda mõjutatud isikutele tugevam hääl.

Arvestades politseinike vastase vägivalla suurenemist ja väljakutseid vägivallaga tegelemisel politsei ridades, on veelgi olulisem leida tasakaalustatud ja õiglane lahendus, mis kaitseb nii päästeteenistuse kui ka kodanike turvalisust. Jääb üle oodata, milliseid konkreetseid meetmeid võetakse inimõiguste põhimõtete järgimiseks ning politsei ja elanikkonna vahelise usaldusliku suhte taastamiseks.