Schleswigi linn võitleb uppunud paatide eest: kes vastutab nende päästmise eest?

Schleswigi linn võitleb uppunud paatide eest: kes vastutab nende päästmise eest?

Schleswigis Wikinghafenis tekitavad hetkel probleeme kaks uppunud paati – lõbusõidulaev “Dirkje” ja kuter “Simone”. Mõlemad laevad mitte ainult ei uppunud sadama põhja, vaid neid peetakse raporti kohaselt ka väärtusetuteks vrakideks. Schleswigi linn on nüüd algatanud uurimise, kas on mõtet kahjustatud paadid päästa. Vastavalt ndr.de on päästmise ja kõrvaldamise kulud ligikaudu 100,00 scraat0 eurot.

Lõbusõidulaev “Dirkje” ja kutter “Simone” on pärast uppumist mitte ainult rahaline probleem, vaid ka potentsiaalne ohuallikas sadamale ja keskkonnale. Seetõttu uurib linn hoolega, milline võiks välja näha ohutu päästeprotseduur. Oluline on välistada võimalikud riskid konstruktsioonidele ja keskkonnale.

Probleemne juhtum lõikuriga "Simone"

Eelkõige “Simone” on tekitanud suurt kõmu pärast seda, kui see augusti alguses uppus. 24 meetri pikkune laev pumbati välja ja vedeleb nüüd uuesti, kuid utiliseerimise eest ei hoolitse keegi. Pärast seda, kui omanik Ernst Schliemann suri mõni nädal enne intsidenti, seisab Wikinghafeni operaator Björn Hansen silmitsi segase olukorraga. Ta teatab, et keegi ei tunne laeva ees vastutust ja on juba palganud advokaadi, et leida pärija, kes lõikuri eest hoolitseks. Loost jooksevad läbi ka õiguslikud raskused, mis Hansenil Schliemanniga tekkisid, kuna ta oli kai kohta juba lõpetamisest teatanud.

Vaatamata pumbale, mis on alates augustist pidevalt laevast vett välja pumpanud – umbes kuupmeeter päevas – jääb lõikur endiselt lahendamata probleemiks. Hansen kannab elektrikulud ja loodab saada teavet Schliemanni kinnisvarahaldurilt või tema advokaadilt. Kui kaua olukord kestab, jääb ebaselgeks ning Hanseni kiire hüvitise soov pole veel täitunud.

Uppunud paatide tulevik

Arvestades kõrgeid päästmiskulusid ja ebaselget omandistruktuuri, jääb üle oodata, kuidas Schleswigi linn selle probleemiga tegeleb. See on väljakutse, mis hõlmab nii majanduslikke kui ka keskkonnaaspekte. Katsete jätkudes jääb õhku küsimus: kes võtab vastutuse viikingite sadamas uppunud paatide eest?