Salvestusrevolutsioon Saksamaal: kas oleme tulevikuks valmis?

Salvestusrevolutsioon Saksamaal: kas oleme tulevikuks valmis?

Saksamaal toimub praegu palju akusalvestussüsteemide (BESS) valdkonnas. Üle 1,8 miljoni neist süsteemidest on nüüd registreeritud Föderaalses Võrguagentuuris – peaaegu eranditult, sest 99 protsenti neist on ühepereelamutes. Nagu Focus stabiilsus jääb üsna marginaalseks. Tüüpiline töörežiim hõlmab laadimist päeval ja tühjendamist õhtul, sõltumata hetke elektrihinnast või võrgu tegelikust koormusest.

Seevastu suuremahulised salvestussüsteemid, mille võimsus on üle 1000 kWh, suudavad sellistele turusignaalidele reageerida ja on stabiilse elektrivõrgu jaoks üliolulised. Tõepoolest, võrgu arengukava kohaselt peaks nende suurte hoidlate võimsus suurenema praeguselt 2,7 GWh-lt muljetavaldavale 136 GWh-le aastaks 2045. Hoolimata nendest paljulubavatest numbritest seisavad paljud ladustamisprojektid silmitsi väljakutsetega, nagu ülekoormatud elektrivõrgud ja pikad heakskiitmisprotsessid, mis lükkavad rakendamist edasi.

Aku salvestus fookuses

Huvi akude hoidmise vastu püsib katkematu. Saksamaa teedrajav roll BESS-i valdkonnas toob kaasa ka poliitilise toetuse ja rahalised stiimulid. EY näeb suurima segmendina kodusalvestust, mis moodustab 2023. aastal umbes 85 protsenti uutest paigaldustest. Nende keskmine aastane kasvumäär on lähiaastatel 0,2%, samas kui kaubanduslik ja tööstuslik ladustamine on palju dünaamilisem, prognoositud kasvumääraks on vastavalt 9% ja 31%.

Kommertshoidla, mis paigaldatakse tavaliselt elektriarvesti taha, moodustab vaid umbes 4 protsenti turust. Neid saab kiiresti integreerida, sest PV-süsteemi võrguühendus on sageli juba olemas. Need salvestussüsteemid vähendavad kulusid, piiravad koormuse tippe ja reageerivad paindlikult turuhindadele, mistõttu on need energia ülemineku salvestusstrateegias asendamatud.

Panus energia üleminekusse

BESS annab olulise panuse taastuvatest allikatest, näiteks tuule- ja päikeseenergiasüsteemidest, üleliigse elektrienergia salvestamisse ja selle vajaduse korral võrku söötmisse. [Ossleri päikeseenergia]. Saksamaa eesmärk on saada 2030. aastaks 80 protsenti oma energiast säästvatest allikatest ja olla 2035. aastaks kliimaneutraalne.

Teel sinna mängivad keskset rolli akusalvestussüsteemid. Juba 2024. aastal ulatus installeeritud võimsus 16 GWh-ni, kusjuures kodusalvestid moodustasid ligi 13 GWh ja seega 81 protsenti koguvõimsusest. Järgmised aastad on täidetud tehnoloogiliste edusammude ja valitsuse rahastamisprogrammidega, mis turgu veelgi turgutavad. Nii saab Saksamaa jätkata energiatööstuse standardite kehtestamist.