Droonihäire BER-is: sisesenaator nõuab viivitamatuid kaitsemeetmeid!

Droonihäire BER-is: sisesenaator nõuab viivitamatuid kaitsemeetmeid!

Täna, 1. novembril 2025 on Saksamaal avaliku arutelu keskmes turvalisuse ja tehnoloogia teemad. Hiljutine juhtum BER-i lennujaamas on taaskäivitanud arutelu droonikaitse parandamise vajaduse üle. Sisesenaator Iris Spranger nõuab nende volitamata õhusõidukite vastu võitlemisel rohkem energiat. Lõunasakslane teatab, et lennuliiklus Schönefeldis seisis reede õhtul droonivaatluse tõttu ligi kaheks tunniks. Osa lende tuli ümber suunata ja üks lend isegi tühistati.

Berliini siseadministratsioonil on droonide tuvastamise ja kaitse meetmed juba ettevalmistamisel. Spranger toetab tugevalt föderaalset initsiatiivi luua keskne droonikaitsekeskus ja nõuab selles valdkonnas edasisi oste. Föderaal- ja osariikide valitsuste pädevuste ühendamise sammu vaadatakse positiivselt. Bundeswehr peaks pakkuma tuge ka droonikaitses, kuid rangete seadusenõuete alusel.

Õiguslikud muudatused ja eelseisvad väljakutsed

Mehitamata lennundussüsteemide kiire levik kujutab endast julgeolekule üha suuremat väljakutset. Siseamet tegeleb koos Esindajatekojaga üldise turvalisuse ja korra seaduse kohandamisega, et parandada droonikaitse õigusraamistikku. Samuti on koostamisel föderaalse siseministeeriumi seisuaruanne, mis võtab kokku meetmete võtmise nõuded.

Kuid tundub, et mõjutatud ei ole ainult BER lennujaam; Sarnased juhtumid registreeriti ka Müncheni lennujaamas. See tekitab küsimusi olemasolevate droonikaitsemeetmete tõhususe kohta ja on äratuskell laiemale arutelule turvastrateegiate üle.

Paralleel rahvusvaheliste trendidega

Julgeolekuteemade kontekstis tasub vaadata ka riigipiiride taha. Nii et digitaalse suveräänsuse idee kerkib nagu artikkel esile ZDNet esiletõstmised. Näiteks Austria on edukalt läinud suurtelt tehnoloogiaettevõtetelt oma Nextcloudi platvormile. Selle EuroStacki algatuse toetatud sammu eesmärk on kaitsta tundlikke andmeid Euroopa piirides ja vähendada sõltuvust välismaistest pilveteenuse pakkujatest.

Sarnaseid jõupingutusi võib täheldada ka Saksamaal ja teistes ELi riikides. Schleswig-Holstein on läinud üle avatud lähtekoodiga tarkvarale, et saada rohkem kontrolli andmetundlike protsesside üle. Need suundumused näitavad, et nii digitaalse kui ka füüsilise turvalisuse küsimused põimuvad üha enam ning regulatsioon nii kohalikul kui ka Euroopa tasandil mängib keskset rolli.

Kokkuvõtteks võib öelda, et julgeolekuolukorra keerukus – nii õhuruumis kui ka digiruumis – toob pidevalt kaasa uusi väljakutseid ja kohustusi. Võime neid väljakutseid edukalt ületada ei mõjuta mitte ainult julgeolekuolukorda, vaid ka meie sotsiaalsete struktuuride arengut tervikuna.