Hispaania õitseb: sisseränne juhib majanduskasvu!

Hispaania õitseb: sisseränne juhib majanduskasvu!

Keset Euroopa rahutu majandusolukorda hakkab Hispaania tasapisi särama nagu särav täht majandustaevas. Samal ajal kui Saksamaa majanduskasv stagneerub ja isegi langeb, saavutas Hispaania majandus 2022. aastal märkimisväärse 3,2-protsendilise kasvu ning EL-i Komisjon prognoosib 2025. aastaks kasvuks 2,6–2,8 protsenti. See teeb Hispaaniast eurotsoonis tõelise helge koha, nagu n-tv.de aruanded.

Selle tõusu keskne tegur on immigratsioon. Pärast 2008. aasta ülemaailmset finantskriisi koges Hispaaniat massiline noorte väljarände laine. Kuid alates koroonapandeemia lõpust on igal aastal Hispaaniasse sisse rännanud umbes 600 000 inimest, peamiselt Ladina-Ameerikast. Lisaks sellele, et see sisseränne on majanduslik tõukejõud, aitab see leevendada demograafilisi väljakutseid, millega Hispaania silmitsi seisab. Eriti tähelepanuväärne on immigrantide tugev kohalolek olulistes majandussektorites: majapidamisteenustes töötab 72 protsenti välismaalt pärit töötajatest, samas kui hotellinduses on see osakaal 45 protsenti.

Keskenduge immigratsioonireformidele

Sisserände edasiseks edendamiseks plaanib Hispaania alates 2025. aasta maist igal aastal väljastada elamis- ja töölubasid ligikaudu 300 000 dokumentideta migrandile, esialgu kuni aastani 2027. See on oluline samm Hispaania sotsiaalsüsteemi lünkade kaotamisel, rõhutab peaminister Pedro Sánchez. Ta peab seda otsust ülioluliseks teguriks, mis määrab, kas Hispaania jääb avatud ja jõukaks riigiks või triivib isolatsiooni. Nagu liquid-news.com teatab, on reformide eesmärk aidata hõlbustada migrantide integreerimist, tugevdades samas kaitsemeetmeid ekspluateerimise vastu.

Hispaania pank BBVA näeb migratsiooni majanduskasvu võtmetegurina. Kuid vaatamata uutele uute töökohtade loomisele on töötuse määr endiselt kõrge, 11,5 protsenti. See näitab, et majanduses on struktureeritud väljakutseid, mida ei saa lahendada ainult immigratsiooniga.

Demograafilised väljakutsed ja ELi kontekst

Hispaania ühiskond, nagu paljud teised Euroopa riigid, seisab samuti silmitsi demograafiliste muutuste väljakutsetega. Föderaalse Kodanikuhariduse Agentuuri andmetel kasvab üle 65-aastaste inimeste osakaal 2050. aastaks ligikaudu kolmandikuni kogu elanikkonnast. See võib paljude Euroopa riikide pensioni- ja pensionisüsteemidele suure koormuse panna. Nagu bpb.de selgitab, mängib nende väljakutsetega toimetulemisel võtmerolli sisseränne.

Selles kontekstis on iga-aastased netoimmigratsiooninäitajad Euroopas märkimisväärsed. Alates 2000. aastast on netoimmigratsioon olnud umbes 1,5 miljonit inimest aastas. Saksamaal oli aastatel 2011–2023 EL-i suurim sisseränne, samas kui Hispaanias on viimase kümnendi jooksul toimunud langus. Sellegipoolest jääb riik sisserändajate jaoks atraktiivseks ja sellel on potentsiaal aidata asjakohaste reformidega tegeleda demograafiliste probleemidega.

Kokkuvõtteks võib öelda, et vaatamata oma väljakutsetele ja struktuuriprobleemidele on Hispaania jõudmas oma majanduslikku tugevust ja rolli Euroopa Liidus laiendada. Kas see ka pikemas perspektiivis õnnestub, selgub lähiaastatel, kuid suund on juba paika pandud.