Elektrivõrgu kokkuvarisemine Hollandis: majanduslik kaos on peatselt käes!

Elektrivõrgu kokkuvarisemine Hollandis: majanduslik kaos on peatselt käes!

Hollandis on energiavarustusega palju probleeme. Riik läks gaasilt elektrile üle väga lühikese ajaga, kuid infrastruktuur ei suuda sammu pidada. Piirkond on hädas kitsaste elektrivõrkudega, mis ei suuda rahuldada kasvavat nõudlust. Valju Maailm Tuhanded ootavad ühendust. Ootel on üle 11 900 ettevõtte ja arvukad riigiasutused, nagu haiglad ja tuletõrjejaamad. Mõnes piirkonnas on tõenäoliselt võimalik uut ühenduskaablit ühendada alles 2030. aastate keskpaigas.

Eriti murettekitav on see, et investeeringud elektrivarustusse võivad ebaõnnestuda, kui ettevõtted jäävad oma liitumist ootama. Brainporti kõrgtehnoloogiline piirkond Eindhoveni ümbruses on võimsuse normeerimise tõttu juba kaotanud mõned investeeringud. Kui poliitikud kurssi ei muuda, võib riigi kasv oluliselt pidurduda. CPM juhib tähelepanu sellele, et elektrienergia normeerimine teenib tõtt: riigis, mis on nii kiiresti üle minemas rohelisemale majandusele, on kommunaalvõrk nüüd jõudmas oma piiridesse.

Ratings ja kliimaeesmärgid

Normeerimine on otsene vastus suurele nõudlusele, mida soodustasid ka erinevad toetused, näiteks elektriautodele ja soojuspumpadele. ELi süsinikdioksiidiheite vähendamise eesmärkide saavutamiseks on Hollandi valitsus viimasel kümnendil alustanud intensiivset üleminekut elektrile, samal ajal kui muud energiaallikad, nagu maagaas ja kivisüsi, loobutakse järjest enam kasutusest. Kuid riiklik elektrivõrgu operaator Tennet hoiatab, et moderniseerimine ei suuda kasvava nõudlusega sammu pidada. Raha on, aga kõik võtab aega, et joonele saada. Valitsuse hinnangul on 2040. aastaks vaja ainuüksi kaablite ja alajaamade laiendamiseks investeerida ligikaudu 200 miljardit eurot.

Lisaks tulevad mängu kõrged elektrihinnad. Statistika näitab, et Hollandis on megavatt-tunni hinnad umbes 30 eurot kõrgemad kui Prantsusmaal. Põhjus? Kuumadel päikesepaistelistel ja vähese tuulega päevadel tõusevad hinnad, sest nõudlus on suur ja pakkumine piiratud. Heinrich Bölli fond on samuti näidanud, et üleminek taastuvenergiale muudab riiklikud ja Euroopa energiaeesmärgid üha vajalikumaks.

Pilk tulevikku

Poliitikud kutsutakse seda tegema ning Tennet ja piirkondlikud võrguettevõtjad pakuvad juba praegu lepinguid, mis võimaldavad majapidamistel väljaspool tippaegu soodsamalt elektrit osta. Järgmisel aastal sõlmitakse isegi erilepingud suurettevõtetele, kes ei tohi tipptundidel oma ühendusi kasutada. Nende meetmete eesmärk on aidata edendada teadlikumat energiakasutust ning neid propageeritakse juba televisiooni ja sotsiaalmeedia kampaaniate kaudu.

Madalmaade energiavarustuse väljakutsed on selged. Jääb vaid loota, et vastutustundlikud otsustajad asjad kiiresti kannapöörde teevad ja kursi õiges suunas seavad. Sest üks on kindel: kitsaskohad elektrivõrgus ei ole ainult kohalik probleem, need on märguandeks teistele EL-i riikidele, kes soovivad samuti rohelisele teele hüpata. Nüüd ootab seal palju tööd.