Linnugripihäire Alam-Saksimaal: tuhanded loomad on ohus!

Linnugripihäire Alam-Saksimaal: tuhanded loomad on ohus!

Mis toimub Alam-Saksi liidumaa linnukasvatuses? Praegune linnugripi levik hoiab põllumehi ja ametiasutusi pingul. Eriti mõjutatud on Rotenburgi piirkond, kus Selsingeni vallas kinnitati hiljuti kaks uut haiguspuhangut. Ohtlik patogeen H5N1 on toonud kaasa juba umbes 44 000 looma tapmise. Need meetmed on osa suuremast plaanist, mis hõlmab mõjutatud ettevõtete ümber vähemalt kolmekilomeetriseid kaitsevööndeid ja kümnekilomeetriseid seiretsoone, nagu NDR-240.

Asjad näivad kogu Alam-Saksimaal sünged: alates oktoobri keskel alanud haiguse puhangust on surnud või tapetud peaaegu 840 000 looma. Olukord meenutab rekordaastat 2021, kui võrreldav linnugripi nakatumise laine haaras üle liiduvabariigi. Zeit andmetel on H5N1 viirusega nakatumist seni tuvastatud 66 linnufarmis. See tähendab, et tapetud loomade arv läheneb hirmuäratavale miljonile piirile.

Reaktsioonid ja meetmed

Põllumajandusministeerium andis viiruse edasise leviku tõkestamiseks loa haigete sookurgede laskmiseks mõnes rajoonis. Stade ja Verdeni rajoonides kehtivad erieeskirjad, mis kehtivad vastavalt jaanuari ja detsembri lõpuni. Jahimehed võivad seda tulistamist siiski sooritada alles pärast telefoni nõusolekut, et tagada ohutus.

Tehasepõllumajanduse kriitikud on nüüd jälle kõva häälega sõna võtnud. Loomakaitseametnik Julia P Feier-Schlichting väljendab muret praeguse loomataudipoliitika pärast. Põhjus on ilmne: viiruse peatamiseks tuleb järgida hügieenieeskirju ning eelkõige vältida selle levikut saastunud jalanõude ja varustuse kaudu. Ametivõimud nõuavad ka otsustavaid samme, et see kriis kontrolli alla saada.

Metsikud vektorid ja nende roll

Metslindude esilekerkimine viiruse vektoritena on vaieldamatu. Kokku on H5N1 viirusega seotud üle 300 surnud metslinnu. Teadlased räägivad tõsisest ohust, sest viirus lahkub metslindude populatsioonist ja seab ohtu kodulindude populatsiooni. Friedrich Loeffleri Instituut hoiatab, et nakkusdünaamika võib lähikuudel jätkuda, mis olukorra halvenemisel ei avalda negatiivset mõju ainult loomadele endile, vaid ka kogu tööstusele.

Kõiki neid tegureid arvestades on selge, et surve all on nii linnukasvatus kui ka metslindude populatsioon. On selge, et loomakasvatuse raamtingimused tuleb uuesti läbi vaadata, et neid ohtlikke haiguspuhanguid tulevikus paremini vältida. Kui kaua läheb aega, kuni leitakse süsteem, mis on õiglane nii loomade kui ka inimeste suhtes?

Pilk praegustele arvudele näitab, et on vaja tegutseda: alates oktoobrist on linnufarmides dokumenteeritud üle 30 haiguspuhangu; ainuüksi Cloppenburgi rajoonis on neid 14, kus elab üle 12,3 miljoni looma. Viiruse leviku peatamiseks peetakse vajalikuks pidevat tegutsemist.

Linnugripi levik on jätkuvalt kuum teema, mis nõuab kõikidelt pooltelt vastutust ja tegutsemist loomade ja inimeste kaitsmiseks.